Intervjuu tehti 13. juunil „Ja ongi käes...“ pressituuri raames.

Sarja alguses pole Mirandat näha. Kus ta on?

Esimese hooaja lõpus oli Miranda oma juuksed uuesti punaseks värvinud ja loobunud väga raskelt saadud praktikakohast armastuse nimel, et minna koos Chega Los Angelesse. Nii et siit me ta ka leiame – oma punaste juuste ja California elustiiliga. Ütleks, et ta on eufooriast peaaegu pilves.

Miranda on seriaali punapea. Mis tunne oli taas juuksed punaseks värvida?

See oli naljakas, sest inimesed tunnevad mind sageli tänaval ära, kuid nüüd, kui ma olin uuesti punapea, tundus, et kõik tundsid mind ära. Siiski üks armas asi, millele ma varem polnud mõelnud: meie noorim laps on 12-aastane ja tal on punased juuksed. Ja tema ei ole mind kunagi punapeana näinud. Mu naisel (Christine Marinoni toim.) on punased juuksed. Meie teised lapsed on juba oma elu peal, nii et nüüd me olime punapäine perekond seitse-kaheksa kuud, ja see oli väga tore.

Nüüd, kus kannad taas Miranda kuulsat soengut, kas sul on kiusatus see alles jätta?

See tähendab nii suurt tööd. Keegi ei arvaks, et see vajab nii palju hooldamist, aga vajab.

New Yorgist Californiasse. Kuidas Mirandale keskkonnavahetus sobis?

Mida me Mirandaga tegime – võtsime ta välja mugavustsoonist. Ta oli ettevõtte jurist, abielus, tudeng, New Yorgi elanik, suhte domineerivam pool. Nüüd on ta kellegagi, kes on kuulus ja liigutab asju, Mirandal pole seda kunagi varem olnud. California on selle lahutamatu osa, sest see on näiliselt väga tagasihoidlik koht, tervislik ja mahe toit... See pole just Miranda asi.

Ta on ilmselgelt kõigist karakteritest kõige rohkem muutunud.

Ma usun küll, jah.

Kuidas ta selle muutusega hakkama saab?

Ta oli tükk aega nagu unes, kuid siis ärkas üles. Ja ta on nii tänulik, et on üles ärganud. Ta oli abielus mehega, kes oli väga rahul nende täiesti etteaimatava koduse eluga. Kõik oli mugav, miski polnud uus. Ja ta püüdis nii kaua aega sellega kaasa minna, sest ta ei tahtnud talle haiget teha. Nii et ta ei suuda oma õnne ära tänada, et ta tegelikult polnudki lõksus. Ta sai ukse lahti teha ja minema kõndida. Nüüd loobib elu talle igasuguseid asju, mida ta varem ei teadnud või milles ta pole väga hea. Ja see on suurepärane. Sest nagu öeldakse – kui sa tahad vananedes oma aju aktiivsena hoida, peaksid õppima võõrkeelt, isegi kui see on keeruline. Või kui sa oled paremakäeline, püüa kasutada ainult vasakut kätt.

Püüa kõndida tagurpidi. Kõik, mis ei tundu mugav, aitab tegelikult hoida sinu vaimu teravana. See ja kõikide uute asjade avastamine on Mirandale väga tähtis.

Kas oled ka ise Mirandalt midagi õppinud?

Jaa, muidugi! Ma hakkasin teda mängima, kui olin 31-aastane. Tal on palju enesekindlust, kuid see on osalt savijalgadel. Aga just tema bravuur oli see, mis õpetas mind olema julgem ja otsekohesem.

Mõeldes sarjale „Seks ja linn“, siis mis võiks olla sinu arvates selle fenomen?

Neid asju on palju. Esiteks on stsenaarium väga hea. Samuti on seda sarja väga ilus vaadata, rääkides riietest ja kõigest välisest.

Aga ma arvan ka, et originaalsarja peamine sõnum on see, et sa võisid olla 30ndates vallaline naine ja mitte tahta meeleheitlikult abielluda. Telesarjad, mis tõesti läbi murravad, näitavad midagi, mis päriselt maailmas juhtub, kuid mida kultuuris polnud veel märgatud. Seal räägiti veel vana lugu.

Kuid neil naistel (sarja karakteritel – toim.) oli karjäär, nad maksid ise oma arveid, neid huvitas seks, mehed ja romantika, aga nende enda tingimustel. See lõpetas omamoodi selle neitsi-hoora stereotüübi. Ehk sa olid kas hea tüdruk või sa seksisid palju – mitte mõlemat. „Seksis ja linnas“ olid meil tõesti väga head tüdrukud ning jah, nad seksisid palju. Ja ausalt öeldes ei häbenenud nad sellest rääkida.

Nüüd seriaalis „Ja ongi käes...“ oleme jälle siin – pole ühtki teist seriaali, mis oleks täpselt selline: grupp väga erinevaid naisi, enamasti 50ndates eluaastates, elavad oma elu. Ja ka sarja pealkiri on väga õpetlik: üks meie peateemadest on tõsiasi, et asjad muutuvad väga kiiresti, hetkega ja siis, kui seda kõige vähem ootad. Näiteks kui Mr Big sureb, siis see on kohutav, ühtäkki oled lesk ja kaotanud oma hingesugulase. Või siis muutuvad asjad paremaks: ühel päeval loobud ettevõttes töötamisest ja ütled, et tahad olla osa lahendusest, mitte osa probleemist. Ja et sa ei tea, mis tuleb, aga sa teed vana eluga lõpparve.

Kas sa stsenaariumisse sekkud ka?

Ei, ei, ei. Me usaldame väga oma stsenariste ja produtsente. Võtteplatsil on kogu aeg vähemalt üks, enamasti kaks-kolm stsenaristi. Nad hoiavad asjadel silma peal ja on meile toeks.

Vanas sarjas oli palju ebaharilikke seksuaalseid situatsioone, eks ole? Kuid kõik need põhinesid kellegi kogetul. Need põhinesid millelgi, mis olid juhtunud kas stsenaristidega või kellegagi, keda nad teadsid. Nii et see oli ühelt poolt suurem kui elu ja teiselt poolt põhines täielikult kellegi kogetud situatsioonidel. See oli kirjutatud suurele lõuendile, kuid juured olid sügaval. Just see teeb selle nii veenvaks.

On sul Mirandana erilisi lemmikhetki?

Jeesuke! Miranda prügikastist söömine oli ju fantastiline. Samuti Miranda paanikahoog „Seksi ja linna“ teises hooajas. Ta on nii tugev, palju saavutanud ja imetlusväärne. Ta tegi selle suure sammu: ostis ise endale korteri ja ta tundis end väga hästi, kui ühtäkki tabas teda paanikahoog. Mida see tähendab? Kas see tähendab, et ma jään alatiseks üksi? Kas ma elan alati üksi ja suren üksi?

Ja muidugi, tülid! Miranda tüli Carriega Petrovsky teemal. Või Miranda tüli Charlotte’iga, kui Charlotte otsustas oma tööst loobuda ja püüda rasedaks jääda. Miranda oli nii pettunud. Ma armastan neid asju, sest asi on üksteise armastamises ja toetamises, samas aga tähendab see, et mõnikord on tõeliselt karm tüli ja teineteise peale ollakse tükk aega vihased.

Näed sa ka seda, et sarjal „Ja ongi käes...“ võiks tulla kolmas hooaeg?

Täiega näen! Teises hooajas juhtub palju suuri asju, eriti hooaja lõpu poole. Ma väga loodan, et kolmas hooaeg tuleb, sest esimeses hooajas kulus nii suur hulk aega uute tegelaste tutvustamisele ja aru saamisele, kuidas kõik omavahel suhestuvad ja selles maailmas koos elavad. Mulle tundub, et teises hooajas saame korraliku hoo sisse. Me alles saame hoo sisse, nii et kolmas hooaeg oleks tõesti suurepärane.

Sari „Ja ongi käes...“ on eetris HBO platvormil igal neljapäeval. Eestis saavad seda vaadata Go3, Telia ja Elisa kliendid.