Suhtesaates osalenud Janne: minu kohtingutel tegime ikka kõige hullemaid asju, mida inimestel teha kannatab

Janne Zimmer on teise põlvkonna aednik, kes peab Tartu lähistel oma puukooli. Sel suvel on tegus naine asunud ka armastust otsima uues tõsielusaates „Sellest saab meie suvi“, kus ta tegelikult pidi üles astuma juba eelmisel aastal.

Vahepeal oli Janne elus aga nii palju muutunud, et ta peaaegu ei olekski otsustanud osaleda. Vaatajate õnneks otsustas naine siiski võtta riski ja ta teekond oli seda väärt!

Rääkisime temaga tõsieluseriaalis osalemise kogemusest, oma naiselikkuse taasavastamisest ja millist meest ta enda kõrvale otsib.

Saatesse kandideerimine

Janne kuulis saatest esimest korda eelmisel aastal ja andis saate meeskonnale kohe ka endast teada. Ta oli hiljuti lahku läinud, tundis end üksikuna ja tahtis kedagi enda ellu. Saatuse tahtel ei hakatud siis saadet tegema, kuid naist kutsuti aasta alguses uuesti osalema.

„Vahepeal oli mul elumerelaineid olnud piisavalt. Ühte, teist ja kolmandat oli aasta jooksul juhtunud. Ja siis nad helistavad mulle, et nüüd hakkame tegema. Mõtlesin küll, et no tehke, kui tahate, aga mina tahan hetkel küll oma ettevõttele keskenduda. Kuna ma olin Tinderis üsna aktiivne, siis ma ei tundnud end ka liiga üksikuna. Teadsin, et minusugune naine kõnetab küll paljusid mehi, kuid vaevalt, et sellised mehed lähevad kaamerate ette armastust otsima. Saatetegijad tulid mulle siiski külla, rääkisime ja hea klapp oli. Mis siis ikka. Mõtlesin, et ega ma ilmselt saatest armastust ei leia, sest mulle sobivad mehed ju sinna ei kandideeriks, aga vähemalt leian äkki toredaid tutvuseid ja saan ka oma ettevõtet tutvustada. Lõpuks oli tulemus päris huvitav,“ meenutas ta.

Tagasihoidlikule inimesele oli saade paras väljakutse

Janne kirjeldab end kui privaatset inimest. Tal pole palju sõpru ja enamik suhtlusest inimestega on tööalane. „Saade oli mu jaoks küll suur väljakutse. Samas olen juba sellises vanuses, et tunnen ja usaldan end piisavalt. Kui pannaksegi midagi sellist tegema, mida ei taha, siis suudan sellele ära öelda. Õnneks selliseid hetki ei tulnud, aga rütmist lõi küll välja see, kui koju sattus korraga kümme inimest, kellest igaüks tegi mingit oma asja. See võttis palju energiat, aga tuli jälle käiguvahetus teha ja edasi minna,“ kirjeldab naine esimesi võttepäevi. Kuigi suhtesaates osalemine oli Jannele katsumus, oli tema kindel soov näidata, et Eesti tõsieluseriaal võib olla rohkemat, kui mullivannis joomine ja pidutsemine. Naine loodab väga, et pärast seda saadet julgevad veel paljud, kes muidu kaamera ette ei läheks, sellistes projektides siiski osaleda.

Tee tagasi naiselikkuse juurde

Suhtesaates osalemine sütitas Jannes tule pöörata rohkem tähelepanu ka oma naiselikkusele. ,,Varem oli mul igasugu vabandusi, miks mul pole vaja näiteks juukseid värvida. Tööd tehes on ju müts peas ja kelle jaoks ma üldse teen seda. Aga saatega mu mõtlemine muutus. Otsisin üles oma hea kliendi, kes on üks Tartu tippjuuksureid. Küsisin temalt nõu oma välimuse kohta ja käisin ilusalongides. Lisaks kulutasin palju aega riiete ja jalanõude leidmisele, mida mul ju ka varem vaja ei olnud. Dressid selga ja oligi hea,“ räägib ta. Janne on tänulik, et saatega tekkis tal ka hea põhjus käia rohkem laatadel ja otsida väikeste eesti disainerite loomingut. ,,Ma sain tuttavaks ääretult toredate ja väga inspireerivate loojatega ja see oli kindlasti minu jaoks ka üks võite sellest saatest.“

Elamused on ülim romantika

Janne on naine, kes teab täpselt, millist kaaslast ta enda kõrvale tahab. Ta ei oota mehelt luuletusi, vaid eelistab koos ägedatel üritustel ja kontsertidel käia. Talle meeldib olla aktiivne ja kogeda uusi põnevaid asju. Hotellipuhkusel on ta enda sõnul täiesti kasutu, sest pakub vaid erinevaid tegevusi välja. See seikluslik iseloom kuvas ka avasaatest läbi. „Mind on kutsutud hulluks, et koguaeg tahan midagi teha. Minu kohtingutel tegime ikka kõige hullemaid asju, mida inimestel teha kannatab. Pärast avasaadet ütles sõbranna mulle, et ega sa vist ei otsigi meest, vaid otsid orja. Saate jooksul sai selgeks küll, et olen korralik orjapidaja,“ rääkis Janne naljatades.

Vabal ajal reisib Janne Eestis ringi ja plaanib alustada matkamisega. Kaaslasel temaga küll igav ei hakka. „Üks põnev asi, mida olen ise teinud, on pildistanud Eesti kirikuid. Need näitavad, kui jõukas piirkond olnud on ja mis materjale on kasutatud. See on mulle huvitav. Kunagi jäin Jõhvi laada ajal sinna kanti kaheks päevaks. Ööbisin Kuremäe kloostris, mille kõrval oli väike hotellike. See koht oli tõesti sellise energiaga, et sain korraliku laengu! Tahaks rohkem niisama Eestis ringi reisida ja selliste retkede käigus sattuda põnevatesse kohtadesse,“ mõtiskleb Janne, mida uue kaaslasega võiks koos ette võtta.

Tähelepanu pärast avasaadet

Saade on tõstnud huvi ka Janne äri vastu. ,,Kunagi tegi mu isa mulle ettepaneku, et tee oma puukool. Parasjagu jagati siis noortaluniku toetust ja sain jalad alla. Ajapikku sai selgeks, et see ongi see asi, mis ma teha tahan,“ sõnab ta. Tegus naine jagab, et saade on aidanud tekitada ka tema töö osas suurema usaldusfondi: ,,Inimesed on nüüd mind korra juba telekast näinud ja teavad, et ma päriselt tegelen selle asjaga ja pole lihtsalt müüja. Türi lillelaadal näiteks oli mul märgatavalt lihtsam kui varasemalt, sest ma ei pidanud ennast tõestama hakkama.“ Juba aastaid on naine elanud väikses suvilas Tartu lähistel. Ta kurdab küll suure ruumipuuduse üle, kuid vaatab siiski asja ka positiivsest küljest. ,,Eks seni, kuni ma olen üksik, siis ilmselt ongi hea, et seda maad pole liiga palju ja ma suudan seda veel hoomata. Kui mehe leian, siis võib rohkem maad ka olla,“ räägib Janne muigega.

Kiirkohting Jannega: kas üks või teine?

Puhkus Itaalias või Saaremaal? „Ma suudaks mõlemast viimase välja võtta. Okei, see aasta Saaremaal olen juba käinud, nii et Itaalia.“

Nõude pesemine või pesu pesemine? „Mõlemad lähevad lihtsalt.“

Esimene kohting kinos või seikluspargis? „Seikluspargis kindlasti!“

Draama või komöödia? „Komöödia, elus on seda draamat isegi.“

Õhtusöök kodus või restoranis? „Mõlemad on ägedad. Ma arvan, et kodus. Muidu peab mõtlema, et kes koju sõidab.“