Dracula lool, mille põhjal valmis hiljuti judinaid tekitav õudusfilm, on üllatav seos Narvaga

Kui Abraham Stoker saabus 1890. aastal Whitbysse perega puhkama, ei osanud ta aimatagi, et viibimine selles linnas inspireerib teda kirjutama gooti kirjanduse meistriteost. Alates avaldamisest on tema romaani „Dracula“ (algselt pealkirjaga „The Un-Dead“) tõlgitud mitmesse keelde ning maailmakuulsaks saanud õuduslugu on kujutatud igas võimalikus vormis: pantomiimi ja teatrietendusena, telesarjade ja kuuldemänguna ning muidugi on see jõudnud paljudesse filmidesse, alustades klassikaks kujunenud linateosest „Nosferatu“ aastast 1922.

Üks päriselu sündmus, mis mõjutas Dracula loo kirjutamist, oli liiva vedava Narva laeva Dimitri vrakiks muutumine. Väidetavalt oli Narva laev Dimitri inspiratsiooniks Bram Strokeri „Dracula“ raamatule, kus ta nimetas laeva „Demeter of Varna“. Demeter ja Dimitr on ingliskeelse hääldusena sisuliselt samad ning Varna on anagramm Narvast. Nii kirjutab kummituslaevast väljaanne The History Press, kus ilmus pikem lugu Dracula sünniloo tagamaadest ja kus mainitakse ka Narva linna.

Stokeri romaani on lugematuid kordi filmides taaselustatud ja Universalis tegi seda eriti muljetavaldavalt 1931. aasta filmis Tod Browning ja filmi peaosas Bela Lugosi. Kuid meeskonna kogemusi laeval Demeter pole kunagi varem dramatiseeritud. Produtsentide Bradley J. Fischeri, Mike Medavoy ja Arnold W. Messeri jaoks pakkus see suurepärase võimaluse uurida vampiirilugu läbi uue põneva lähenemisnurga. „Kuigi Demeter kuulub õudusfilmide žanrisse, näen mina selles loos palju rohkemat,“ räägib Medavoy.

Filmitegijate hulgas, keda kummituselaeva lugu väga köitis, oli ka Oscar®-i võitja kirjanik-lavastaja-produtsent Guillermo del Toro. Kui selgus, et ajaliselt ei saa ta seda filmi teha, soovitas ikooniline filmilooja produtsentidel kaaluda André Øvredali. Norra kirjanik-lavastaja oli varasemalt tunnustuse pälvinud oma 2010. aasta läbimurdefilmiga „Trollikütt“. „André ei olnud filmi tehes valmis taganema ega loobuma, tema eesmärgiks oli jõuda tulemuseni, mis polnud lihtsalt suurepärane, vaid jõudis meistriteose tasemele,“ ütleb Fischer.

„Ma ei tundnud end filmi tehes kindlalt, sellest pole kahtlust,“ tunnistab Øvredal. „Tundsin, et astun väga suurtesse kingadesse. Me ei üritanud luua suurt gooti lugu, eesmärgiks oli tõsine, intensiivne õudusfilm. Mulle meeldis väga filmi piiratud tegevusruum, kus meeskond seisab keset merd silmitsi vaenlasega, kuid neil pole aimugi, mis see on. Tegemist on tõeliselt „Tulnuka“ stiilis looga, mis toimub ookeanil aastal 1897 ja tulnukast koletise asemel on Dracula.“

„Õudusfilmid püüavad alati viia vaataja pimedasse ja hirmutavasse kohta, kuid ma arvan, et suurepärased õudusfilmid sunnivad oma tegelasi silmitsi seisma saatusega, mis on hullem kui surm,“ ütleb Fischer. „See lugu on täis metafoore ja alatekste. Meeskonnaliikmed peavad silmitsi seisma mitte ainult koletisega endaga, vaid ka kõige sellega, millest nad loodavad, kõigega, mida armastavad ja millest unistavad, kõigega, mis elule tähendust annab.“

Kuidas Narva laeva lugu kajastub uues õudusfilmis „Demeteri viimane merereis“, saab näha Eesti kinodes alates 18. augustist. Filmi levitab ACME Film.

VAATA TREILERIT: