Imetamisnõustaja lükkab ümber levinud müüdid: paljud lapsed ei hakka enam peale selliseid katsetusi rinda võtma

Imetamisega seoses levib mitmeid müüte nagu näiteks, et öine imetamine tekitab hambaauke, imetav ema ei tohi võtta ravimeid, teatud toidud on kahjulikud, rinnapiima kehv kvaliteet ei võimalda lapsel edasi kasvada jne. Neid ja teisi imetamisega seotud teemasid avab ITK imetamise nõustamise juht Marge Põldma.

Kas kõik vajavad imetamisnõustamisabi?

Ei vaja kõik. Nõustamisele tullakse erinevatel põhjustel. Kes on varakult haiglast lahkunud, nendel on kombineeritud toitmise teemad, kui on kahtlus, et laps ei saa piisavalt süüa kätte. Lisaks igasugused rinna tervise küsimused, rinnapõletikud. Mastiidi koduses ravis on kapsalehed - vanaemade tarkus jätkuvalt aktuaalne.

Kuidas imetamisnõustamine käib?

Vaatlus on nõustamise juures oluline. Ema ajastab meie juurde tuleku söögikordade järgi. Me peame aru saama, milleks laps on võimeline. Keskmiselt söövad vastsündinud kõhu täis 20-30 minuti jooksul. Tund ega kaks ükski laps ei söö, ta tegeleb seal muude mõnusate asjadega. Vestlusest vanematega peab selguma lapse senine toitmisrütm ja ema isiklik imetamise eesmärk. Visiidi käigus hindab imetamisnõustaja koos perega, kas ja millist sekkumist on vaja, kuidas seda ellu viia ja millal peaks imetamist uuesti hindama. Mõnikord on vaja mitmeid visiite ja kuu aega või rohkemgi tööd teha, et rinnaga toitmine loomulikult sujuma hakkaks.

Millest tuleb see, et mõni beebi ei hakkagi algul rinda võtma, kuigi see peaks ju olema instinkt?

Ongi, aga üks põhjus võib olla ravimites, mida kasutatakse sünnitusabis. Laps on mõjutatud ravimitest, mis ema kaudu temani on jõudnud. Näiteks epiduraali korral võib ravimite lahkumine lapse kehast võtta nädalaid. Rinnaga toitmise õnnestumise alustalaks on kohene ja katkematu nahk-naha kontakt ema ja lapse vahel. Sünnitusabis tuleb teinekord ette sekkumisi, mis võivad segada ema-lapse esmast kontakti ja esmane imetamiskogemus lükkub edasi. See omakorda võib viia järgmise sekkumiseni ja lumepall hakkabki veerema. Vigu on lihtsam ennetada kui parandada, eriti rinnaga toitmise puhul.

Kas see vastab tõele, et seni kuni laps saab emapiima, ta ei haigestu?

See hoiab ära mõningaid väikelapseea infektsioone, vähendab riski haigestuda diabeeti ja teatud kasvajalistesse haigustesse edaspidi, kuid päris kõiki haigestumisi see ei välista.

Kas imetav ema on ise kaitstud haigestumiste eest või pigem õrnem?

Mõnede haiguste puhul on teada, et ema on hästi kaitstud, näiteks langevad rinnavähi ja munasarjavähi riskid. Samuti langeb diabeedirisk, ülekaalulisuse risk ja südame-veresoonkonnhaiguste risk. Ema annab oma organismist palju ära, kuid pole tõestatud, et ta oleks seetõttu haigustele vastuvõtlikum.

Kas on toiduaineid, mida peaks imetav ema kindlasti vältima?

Vältida tuleb alkoholi, aga muus osas piiranguid ei ole. Beebi gaasivalud ja nende põhjused on üldse hall ala. Selle pinnalt anda emadele piiravaid dieedisoovitusi oleks kuritegelik. Süüa võib kõike, mis maitseb ja mis on emale harjumuspärane, nii tsitruselisi, vürtsikaid toite, šokolaadi kui juua kohvi. Samas on sünnituse järgselt hea hetk harjutada end sööma tervislikult ja täisväärtuslikult. Sealt algab ka sündinud lapse tervislik toidueelistus.

Mis vanuses peaks hakkama last rinnast võõrutama isegi kui piima veel jätkub?

Üks mu vanem kolleeg on võrrelnud seda turumajanduse põhimõttega – niikaua kui on nõudlust, niikaua tekib ka rinnapiima ja imetamine saab jätkuda. See on ema ja lapse omavaheline otsus, kui kaua imetamist jätkata. Kindlasti tuleb kuuendast kuust juurde lisatoit lihade, puu- ja köögiviljade, liha ja muude püreede näol. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab jätkata rinnaga toitmist kaks ja enam aastat, kui see emale ja lapsele sobib. Võiksime rohkem hakata rääkima rinnast võõrdumisest kui millestki, milleks valmisolek lähtub lapsest, ja mitte võõrutamisest kui meelevaldsest tegevusest, mille käigus jääb laps selgelt ebavõrdsesse positsiooni. Imetamist on võimalik jätkata ka siis, kui ema pöördub tagasi tööle või laps hakkab lasteaias käima.

Kas on mingit statistikat, kui palju sünnitanutest imetamise nõustamist lisaks vajab?

ITKs sünnitajate arv oli eelmisel aastal üle kolme tuhande (3351 last), statsionaaris oleme teinud ligi 1700 visiiti aastas. Meid kutsutakse kohale, kui osakonnas tuvastatakse, et emal on abi vaja. Eraldi nõustamisi tuleb kahe üksuse – Ravi ja Järve peale kokku 5000-6000 aastas. Tööpuudust ei saa kurta. Teeme nõustamisi igal tööpäeval. Juuni algul avasime ka oma uhiuue nõustamiskabineti Magdaleena Tervisemajas.

On ka neid, kes otsustavad, et ei hakkagi rinnaga toitma. Statistika näitab, et 1-nädalastest lastest 80% saab rinnapiima, 20% ei saa või saab lisaks emapiimale ka imiku piimasegu. Mis põhjusel on loobutud rinnaga toitmisest, seda pole Terviseameti statistikas välja toodud. Kuuendaks kuuks saab üksnes rinnapiima vaid 18% lastest. WHO soovitus on konkreetne – kuni 6. elukuuni tuleb anda rinnapiima, sealt edasi jätkata rinnaga toitmist ning alustada eakohase lisatoidu pakkumist. Eestis kehtib soovitus hakata lisatoitu andma 4-5. elukuust.

Aastastest lastest saab Eestis ema rinnapiima 1/3. Soomes näiteks on see üle 50%. Üleminek muule toidule on kiire. Meie arstide hulgas levinud arusaam o, et peale aastat võib rahulikult imetamisest loobuda, sest laps rinnapiimast enam midagi kasulikku kätte ei saa. Arvestades, et veel lapse 2. eluaastalgi katab emapiim kolmandiku lapse valguvajadusest, tuleks rinnast võõrdumist vaadelda kui pikaajalist järkjärgulist uute toitudega tutvumist ja nendega harjumist, mille käigus väheneb lapse huvi rinna vastu ja seega rinnapiima tekkimine vaikselt hääbub, mitte kui nädal aega kestvat lapse nutuperioodi, mil ema rinnad on paisus ja tilguvad, kuid on otsustatud endale nö kindlaks jääda ja rohkem emapiima lapsele mitte anda.

Imetamisega on seotud väga palju müüte, millised on levinumad?

Üks müüt on, et peale esimest eluaastat, kui lapsel on juba hambad suus, siis öine imetamine tekitab hambaauke. Tegelikult ei ole sellel seost. Imetamine iseenesest ei tekita hambaauke. Oluline roll on varajasel ja korrektsel suuhügieenil.

Teine müüt – imetav ema ei tohi ravimeid võtta. Tegelikult võib valdava osa ravimite võtmist jätkata piiranguteta, sest kõik ravimid ei ole võimelised liikuma rinnapiima ja need mis satuvadki rinnapiima, väljutatakse imiku seedetrakti kaudu. See kehtib ka psühhofarmakonide sealhulgas antidepressantide ja valuvaigistite kohta. Või kui ema läheb näiteks hambaarsti juurde ja talle on vaja teha tuimestav süst, siis see on lokaalse toimega ja lapsele piimaga edasi ei kandu. Ühtviisi vale on jätta ema ilma vajaminevast ravist või soovitada tal ravimite võtmise tõttu imetamisest loobuda. On väga vähe ravimeid, mis välistavad rinnaga toitmise täielikult ja lõplikult. Kindlasti ei ole hea „igaks juhuks“

soovitada emal ajutiselt imetamine ära jätta, piim välja pumbata, minema visata ning last toita lutipudelist kunsttoiduga. Paljud lapsed ei hakka enam peale selliseid katsetusi rinda võtma. Alternatiivsetest toitmisviisidest tuleks eelistada hoopis lusikalt või tassist toitmist, see võimaldab imetamist jätkata.

Kolmas müüt puudutab lapse kaaluiivet. Teame ju ütlust „paks laps, ilus laps“. Esimesed kuud kosub laps nagu kuklikene 1 kilo või rohkemgi kuus, siis see tavaliselt aeglustub. Ei pea ootama, et laps terve esimese eluaasta kosub sama sammuga – 1 kilo kuus. Ema võib tunda ennast ebakindlana, et ta justkui pole piisav, ei toida oma last enam ära, tema rinnapiima kvaliteet ei võimalda lapsel edasi kasvada. Tegelikult ei ole võimalik panna kahtluse alla ema rinnapiima koostist, sest emapiim on alati parim täisväärtuslik toit, mida ei ole võimalik asendada.

Augustikuu esimesel nädalal tähistatakse üle maailma rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat ja sel puhul korraldab ITK kolmapäeval, 2. augustil, kell 12-14.30 oma Ravi tn korpuse haljasalal imetamispikniku.