„Muidugi ei tea ma kõiki tagamaid ja ehk olid sel emal närvid terve päev püsti olnud ning lõpuks plahvatas, aga siiski... Ühesõnaga, laps vingus tal jäätiseleti juures ja jonnis kõva häälega, et tahab nii väga jäätist, ema ei olnud nõus ostma. Ütles mitmeid kordi, et me ei võta ja me ei võta, jonn muutus lapsel sellest suuremaks. Ühel hetkel käratas ema oma tütrele: „Nüüd aitab! Kodus räägin issile ära, kuidas sa käitud ja küll sa siis tema käest saad, tead ju küll!“

Laps hakkas selle peale hüsteeriliselt nutma, paludes ema, sikutades teda käest: „Ei, ei, palun ära räägi issile, palun ära räägi, ma luban, ma enam ei tee...“ Ja kadusid mu vaateväljalt. Ei taha muidugi küll uskuda, et lause „küll sa siis tema käest saad“ päriselt ka selles kodus füüsilist vägivalda tähendab, aga kas tõesti on teise vanemaga ähvardamine parim lahendus? See tekitab ju väikeses lapses tõsist hirmu oma isa vastu ning ei aita kuidagi kaasa nendevahelise sideme tugevdamisele, kui üht vanemat nähakse ainult hirmufaktorina... Uskumatu, et ikka veel leidub vanemaid, kes käituvad oma lastega nii koledalt! Eks me kõik vihastame aeg-ajalt, aga täiskasvanutena peaksime ju ometi suutma oma sõnu valida.“

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõunik Marilin Künnarpuu:

„Meil on äärmiselt kurb, et selline olukord aset leidis ja lapsevanem nõndaviisi oma võsukest hirmutas. Lastekaitseseaduse paragrahv 24 lõige 1 ütleb selgelt, et lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Vastavalt selle sama lastekaitseseadusele on kõigil isikutel kohustus teatada abivajavast lapsest kas kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Selge on see, et antud olukorras, kus sündmus toimub avalikus kohas ning pealtnägija jaoks oli laps ja tema vanem võõrad, on keeruline seda teavitust teha, mistõttu julgustame täiskasvanuid pöörama vanemate tähelepanu valele käitumisele ning selgitama, et selline tegevusviis ei ole korrektne ning selline käitumine ei toeta kuidagi positiivset vanema ja lapse suhet.“