„Näiteks olin ma mõned aastad tagasi täiesti sõltuvuses suhkrust – iga päev pidin saama kommi või kooki, muidu ei saanud magamagi minna. Kord, mil kell 00 öösel pidin 24/7 lahti olevasse toidupoodi koogi järele jooksma, tegi mulle tõsise reaalsuskontrolli. See pole normaalne! Nii enam jätkuda ei saanud ja järgmisest päevast lõikasin kogu suhkru menüüst välja. Paar kuud hiljem olin vanematel külas ja ema pakkus mulle mu sõltuvusaja lemmikut, Kalevi šokolaadi. Esimese ampsu võtnud, imestasin, kui läila see oli ja kuidas ma varem üldse suutsin terve tahvli ühe korraga pintslisse pista. See oli omaette rõõmumoment, sest sain kinnitust, et suhkru orjamine on päriselt läbi saanud.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid