„Viimase viie aasta jooksul olen kolm korda pidanud SOS-pilli ostma. Esimesel korral mäletan nii hästi, kuidas müüja apteegis pööritas silmi ja kui olin ära kõndimas, ütles kuuldava hääletooniga teisele müüjale, et „noored neiud on ikka nii lohakaks muutnud“. Arvasin, et tegu on juhusega ja mul lihtsalt ei vedanud.

Teisel korral oli samuti nii: rõõmsast müüjast sai sekundiga vihase pilguga tädi, kui ma viisakalt SOS-pilli palusin. Suu läks kriipsuks ja ta lausa lajatas selle karbi mulle letile.

Ja nüüd, kui sellest on mitu aastat möödas, juhtus nädalavahetusel samuti nii, et tekkis olukord, kus SOS-pilli läks vaja. Seekord palusin oma elukaaslasel apteeki minna – rääkisin oma eelnevatest kogemustest ja ütlesin, et ma lihtsalt ei taha enam. Ta küll muigas ja ütles, et ma kindlasti olin ise eelnevatel kordadel üle mõelnud.

Kui ta aga tagasi tuli, oli ta samamoodi hämmingus – kaks müüjat olid leti taga rõõmsasti lobisenud, kuid õhkkond ja näoilmed olid kohe muutunud, kui tema seda pilli küsis. Jäime mõtlema, et kuidas see normaalne on. Miks selline suhtumine, see ei ole ju kuidagi õigustatud? Inimesed soovivad end kaitsta soovimatu raseduse eest ja saavad siis sellise suhtumise osaliseks... Mina küll oma töös ei kujutaks ette, et võiksin oma isiklikke tõekspidamisi kellegi peal välja elada, see ei tule kõne allagi.“

Lugejad, jagage meiega oma kogemusi! Kas olete kunagi apteegis saanud ebaviisaka või üleoleva kohtlemise osaliseks?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena