Peresuhted, mis mõjutavad paarisuhet. „Mehe sõnul varjan ma tema eest midagi, aga tegelikke põhjuseid ta ei mõistaks!“

Naistekale saatis murekirja 26aastane naine, kes on nüüdseks üle aasta aja suhtes olnud, kuid mehele oma perekonda tutvustada pole soovinud ja elukaaslase meelest on see lausa kahtlane. Kuid naisel on selleks omad põhjused.

„Ma olen pärit kehvast perekonnast. Väldin suhteid oma vanematega, sest nad mõlemad on parajad ussitajad... Ma tean, et see kõlab koledasti, aga nad elavad väikeses asulas, kust ma terve elu ära kibelesin, sest seal muud ei toimu, kui üks suur klatšimine ja päevast päeva joomine. Minu elukaaslasel seevastu on imearmsad vanemad, nendega koosolemine on puhas rõõm.

Kuna ma häbenen oma perekonda, sest tean juba, et nad kohtleksid minu elukaaslast kui rahakotti ja küsiksid temalt ebaviisakaid küsimusi - niimoodi on nad teinud minu endiste kaaslastega - siis olen täielikult vältinud nende kokkuviimist. Ja pole tahtnud ka mehele rääkida, mispärast, sest ma häbenen. Tema aga ei mõistaks elu sees, sest taust on niivõrd erinev. Kuna me oleme aasta aega koos olnud ja seda kohtumist pole siiani toimunud, väitis ta ükspäev, et see on niivõrd kahtlane, et tal tekib lausa tunne, et ma varjan tema eest midagi. Tegelikke põhjuseid aga ei mõistaks ta kunagi!“

Head lugejad, andke kommentaarides nõu - mida peaks naine tegema? Kas siiski tutvustama elukaaslast vanematele või hoopis edasi lükkama kardetud kohtumist?