Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger juhib tähelepanu, millele võiks koolikulutusi eelarvesse planeerides mõelda ning kuidas ostes säilitada kaine meel ja rahatark mõtlemine.

Selleks, et koolimineku kulutused ei ajaks eelarvet lõhki, tasub valmistuma hakata tasa ja targu. Alusta olukorra kaardistamisest – vaata üle olemasolevate riiete ja koolitarvete varud ning seejärel koosta alles poenimekiri. Nii ei satu poes korvi tarbetuid asju ning hoiad ka kulutused paremini kontrolli all.

Riided

  • Kui koolis kantakse koolivormi, uuri, kas kooli lapsevanemad on väikseks jäänud riiete müümiseks loonud grupi (näiteks Facebookis) või korraldatakse koolis laat, kus saab neid soodsamalt.

  • Pidulikke riideid ostes tasub silm peal hoida lemmikpoodide kodulehtedel, sest e-poes võivad hinnad ka kampaaniate ajal olla füüsilisest poest soodsamad. Ning piilu ka järelturule – lapsed kasvad nii kiiresti ja vahel võib leida isegi nn teise ringi riideid, millel on hinnasiltki veel küljes või jalatsitega vaid mõned korrad käidud.

  • Aruta seda ka lapsega, sest tema hakkab ju neid riideid kandma, ning selgita pere rahalisi võimalusi.

  • Sisejalanõusid valides ära lähtu vaid hinnast. Jalatsid võiksid olla vastupidavad ja mugavad ning peaksid laskma jalal hingata.

Koolitarbed

  • Uuri välja, kas kool on koostanud vajalike asjade nimekirja. Kui pole täpselt teada, mida vaja läheb, siis oota veidi ning suundu poodi alles siis, kui nimekiri on käes.

  • Suuremad kauplused korraldavad augustis koolitarvete sooduspakkumisi. Tihti langevad septembris hinnad veelgi ning üldjuhul ei lähe kõiki asju esimesel nädalal vaja.

  • Kui lähedased soovivad 1. klassi minejatele midagi kinkida, siis anna neile vihjeid, mis on veel ostmata.

Tegevused pärast kooli

  • Enne kui hakkate koos huviringe välja valima, heida pilk ka kooli kodulehele või suhtle kooli huvijuhiga, sest paljudes koolides pakutakse samuti huviringe ja tegevusi. Need võivad olla tasuta või soodsamad kui mujal.

  • Juhul kui otsustate last transportida kooli ja huviringidesse, arutage peres läbi, kuidas seda kõige mõistlikumalt ja säästlikumalt korraldada. Võib-olla on lapsel parem alguses olla pikapäevarühmas, kus ta saab süüa ja kodutöö ära teha. Siis võite ta pärast tööd peale võtta ning lisasõite vältida.

  • Trennidesse viimist-toomist saab jagada ka mõne klassikaaslase vanemaga, kui juhtute elama samas kandis. Abiks võivad olla ka vanemad vennad-õed-sugulased, kui nad õpivad samas koolis.

  • Üks alternatiiv on osta lapsele jalgratas või tõukeratas või õpetada ta ühistransporti kasutama.

Kasuta toetusi

  • Kohalikud omavalitsused pakuvad 1. klassi minejatele toetusi. Näiteks Tallinnas on 1. klassi mineva lapse toetus 320 eurot, Pärnumaal 150 eurot ja Tartumaal 50 eurot. Vaata lähemalt siit.

  • Uuri, millised võimalused on sinu kodukohas ning kas selleks on vaja midagi teha, näiteks täita avaldus või taotlus. Mõne valla 1. klassi astuja toetus pole rahaline, vaid koosneb koolitarvete komplektist, seega tasub sedagi varakult uurida.

  • Tallinna haridusamet pakub 10–15-aastastele ratturitele ka ühekordset kuni 100-eurost rattaostutoetust ja kuni 25-eurost kiivritoetust (lisa leiab siit). Hea võimalus meelitada laps liikuma!

Rahatarkuse Facebooki grupi Kogumispäevik lapsevanematel on samuti häid nippe.

  • Telli kõigi laste asjad korraga. Nii saad kõik vajaliku ühe hooga ostetud ja maksad vaid ühe saatmiskulu eest.

  • Õpikuid-töövihikuid telli kirjastusest. Poest ostes on hinnad kõrgemad.

  • Kirjutusvahendeid telli hulgi. Tintenpene, pastakasüdamikke jm kooliasju kulub küllaga, hulgi tellides tuleb nende hind palju odavam kui ükshaaval ostes.

  • Anna lapsele vabadust. Lase tal koolikott ise valida, kuid pane paika mõned kindlad tingimused ja hinnapiir.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena