Okei või ei? „Käime mõlemad mehega tööl, aga enamik koduseid töid on minu õlul. Ma lihtsalt ei suuda enam!“

„Iga sügis kordub sama stsenaarium. Majapidamistööd nagunii, aga nüüd veel ka laste kooliviimise ja sealt toomise logistika, nendega koos vajadusel õppimine...“ alustab oma murekirja naine, kes on tüdinenud kodus valitsevast ebavõrdsusest.

„Käime mõlemad mehega tööl, aga enamik koduseid töid on minu õlul. Ma lihtsalt ei suuda enam! Suvel on kuidagi lihtsam, mitte et mees siis rohkem kodus aitaks, aga siis pole laste koolikohustust, millega tegeleda. Olen meie majas kodutööde ja laste osas valitsevat ebavõrdsust korduvalt mehega teemaks võtnud, aga saanud vastuseks ainult õlakehituse, et temal on tunduvalt raskem töö, seega vajavat tema ka rohkem puhkust. See olukord ei saa enam jätkuda.“

Ove-Liis Mahhov, arst ja psühhiaatria resident:

See on sage mure. Mees ei ole kunagi majapidamistöid sellises mahus teinud, nagu naine. Tema silmis lahendavad asjad ennast pea iseenesest - köögilaud püsib puhas, lastel on automaatselt õiges suuruses, õige hooaja riided ja naine suure osa ajast lihtsalt puhkab ja näägutab. See on mõistetav, sest kui ei ole kunagi pidanud nende asjade eest ise vastutama, ongi raske ette kujutada, kui palju need aega ja pingutust nõuavad.