Olelusvõitlus ühistranspordis. Naise tähelepanek: inimeste tõeline õelus avaldub suurürituste ajal!

„Nädalavahetusel toimus Kadrioru pargis tore iga-aastane üritus „Valgus kõnnib“. Eelmisel aastal ma sellist käitumist ei täheldanud, kuid see aasta olin täitsa hämmingus,“ jagab oma ühistranspordikogemust meiega Maarika.

„Sõitsin nr 66 bussiga linna suunas, igast peatusest, nagu arvata oligi, tuli aina rohkem inimesi peale, kuni Balti jaamas tekkis olukord, kus inimesed enam peale ei mahtunud, kuid pressisid ikka. See tekitas juba bussis olnud inimestele ebamugava olukorra ja üks mees palus vanemal härral, kes kogu jõust end sisse pressis, et ehk ootate järgmist bussi, on ju näha, et siia ei mahu, juht ei saa uksi ka kinni panna. Selle peale käratas vanem mees üle bussi taolise roppude sõnade valingu, et hing jäi kinni. Bussis oli väikeseid lapsi ka.

Otsustasin, et ei soovi enam õhupuuduses ja vihaste kaaskodanike keskel olla, mõtlesin, et väljun paari peatuse pärast ja edasi lähen jala. Kus sa sellega! Palusin viisakalt juba pikalt enne peatust enda ees olevatelt inimestelt, et kas te võiksite palun korra välja astuda, ma läheksin maha. Üks ütles õelalt, et eks minge, kui kuidagi saate, mina oma kohta ei loovuta; teised pöörasid pea maha ning peatuse saabudes ei liigutanudki neist ükski. Selline olelusvõitlus ja üliõel suhtumine jättis väga mõru maigu. Üritus ise oli muidugi vägev, aga sellist kisklemist bussis pole varem näinud.“

Lugejad, jagage oma kirevaid kogemusi ühistranspordiga – kas meenub mõni värvikas seik, eriti suurürituste aegu?