Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest. Sama kehtib ka energiasäästu puhul. Ainuüksi kaks-kolm esmapilgul väiksena tunduvat muudatust oma igapäeva tarbimisharjumustes võib aasta lõikes tekitada märkimisväärse kokkuhoiu.

Keskmises Eesti majapidamises kulub enim elektrit kütmisele, vee soojendamisele, toidu valmistamisele ning valgustusele ja teistele elektriseadmetele. Seega on just need head kohad, kust säästmisega alustada.

Vähenda tarbimist seal, kus võimalik

Nüüd, kus käes on pimedam aeg ja päevad muutuvad aina lühemaks, püüa naturaalsest valgusest kasu lõigata nii palju kui võimalik. Päevasel ajal tõmba lõuna poole jäävatel akendel eest kardinad, et päike saaks tuba soojendada ja valgustada. Tulesid ei maksa sees hoida ajal, mil selleks pole otsest vajadust.

Sama kehtib ka teiste elektriseadmete kohta – kui ei kasuta, lülita välja ja eemalda pistik seinakontaktist. Viimane on oluline, kuna vastasel juhul jätkab seade töötamist ooterežiimil ja tarbib sinule teadmata ikkagi elektrit. See lihtne tegu aitab aasta lõikes elektriarvetelt kuni 10% säästa.

Mis puudutab kütet, siis seda ei tasu täiesti välja lülitada. Piisab vaid temperatuuri madaldamisest. Näiteks nädalavahetuseks või vaheajal vanematele külla sõites on paras hoida toasoe umbes 15–18 kraadi juures.

…või ajasta seda

Tarbimise ajastamisest saavad kasu lõigata eelkõige need, kes tarbivad elektrit börsihinna alusel. Kuna börsipaketiga on elektrihind muutlik ja võib iga tund erineda, saab suuremat elektrienergiat vajavad tegevused nagu näiteks pesu pesemine ajastada soodsama hinnaga aegadele.

Küll aga jäävad odavaimad ajavahemikud tihti hilisematele öö- ja varajastele hommikutundidele, seega tuleb seda paketivalikul arvesse võtta.

Tuba valgeks liigsete kulutusteta

Tavapäraste halogeen- või hõõglampide asendamine leedidega on lihtne, kuid samas efektiivne viis elektrikulu vähendamiseks, mis tasub ennast ära vähem kui aastaga. Vaatamata sellele, et hõõglambid on odavamad, on neil leedide ees kaks peamist puudust: väiksem valgusviljakus ja lühem eluiga.

LED-lambid muudavad ligi 80% kogu oma kasutatavast elektrienergiast valguseks, ülejäänud 20% kulub sooja väljaandmisele. Hõõglampide puhul on olukord täpselt vastupidine. Teisisõnu tähendab see, et kasutades LED-valgusteid, jõuab ruumi rohkem valgust, mis on lisaks intensiivsem ja eredam.

Ühtlasi kestavad leedid kauem, mis tähendab, et neid ei ole vaja nii tihti välja vahetada. Kui hõõglambi eluiga on üldjuhul 1000–2000 tundi, siis leedide töötunnid jäävad vahemikku 25 000–50 000 tundi. Seda on keskmiselt 25 korda rohkem.

Lisaks ei mõjuta LED-lampide eluiga sisse- ja väljalülitamiste arv, mis hõõglampide kestvuse puhul mängib olulist rolli.

Kraad madalam toatemperatuur hoiab kokku

Peagi on algamas suurem kütteperiood, mis arvestades Eesti ilmastikuolusid võib väldata kuni pool aastat. Siseruumide termostaate reguleerides tuleks valida temperatuur, kus on eelkõige endal hea olla, kuid meeles tasub pidada, et ainuüksi üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulu 5% võrra. Seda on oluline arvesse võtta siis, kui kütad iseseisva küttega või kui kaugkütte loendur mõõdab iga korteri tarbimist eraldi.

Samuti tasub jälgida, et kütteseadmed nagu näiteks radiaatorid ei oleks varjatud või kaetud kardinate, mööbli ja muude suuremate esemete poolt. Vastasel juhul ei saa soe õhk ruumis liikuda ning võib tekkida soov temperatuuri veelgi juurde keerata – see vaid suurendab energiakulu.

Toetava küttelahendusena tasub kaaluda õhksoojuspumba soetamist, mis aitab elektrikulusid vähendada kuni 80% ja on võrreldes traditsiooniliste elektriradiaatoritega soodsam lahendus. Kuna seadme välja ostmine võib olla kallis, siis selleks, et investeering ei käiks üle jõu, pakume Eesti Energias võimalust see endale rentida.

Rentimine on hea lahendus, kuna puudub esmane suur väljaminek ja maksmine käib fikseeritud kuutasu alusel. Lisaks kanname hoolt seadme regulaarse hoolduse ja remondiga seonduvate ootamatute kulude eest.

Väikesed muudatused igapäevatoimingutes

Nagu enne mainisime, saab energiasääst alguse oma harjumuste ümber kujundamisest. Õnneks leiab kokkuhoiukohti enamikest kodustest toimetustest. Näiteks õhtusööki valmistades võid ahju 10-15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada. Toit valmib igal juhul, kuna ahjus olev jääksoojus küpsetab seda edasi.

Pesumasinaga pesemisel eelista temperatuuri, mis on madalam. Kergelt määrdunud riided saab üldjuhul puhtaks ka 30-kraadise programmiga ning tulemuseks on kuni 30% sääst. Märga pesu ära viska kuivatisse, vaid aseta pesurestile. Nii saavad riided kuivaks null energiakuluga.

Viimaks, kodumasinaid kasutades eelista seal, kus võimalik alati ökonoomseid ja säästlikke töörežiime. Nii hoiad kokku elektrit ja pikendad oma seadme eluiga, kuna kodumasin, mis ei tööta täisvõimsusel, kulub ka aeglasemalt.

Tegemist on Eesti Energia Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Loe täispikka artiklit siit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena