Neli võimalikult lihtsat lahendust, mis aitavad igal Eesti perel raha kokku hoida ja vähem toitu raisata

Viimasel aastal on olnud suureks väljakutseks elukalliduse tõus, ent sellest hoolimata viskab keskmine eestlane aastas prügikasti 26 kilogrammi toitu. Toidu raiskamise lõpetamiseks toob ringmajanduse ekspert ja rohemüksaja Liisa Aavik Eesti toidu kuu raames välja neli võimalikku lahendust, mis aitavad igal Eesti perel kodus toitu targalt ja nutikalt tarbida.

Eesti toidupoodides jääb aastas müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranide, kohvikute ja sööklate – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Siiski tekitavad kõige enam toidujäätmeid kodused majapidamised, kus tekib aastas ligi 80 000 tonni toidujäätmeid ehk 80 protsenti kogu jäätmetest.

„Meil on päevas väga palju rohkem n-ö vaheaknaid lahti ja tegevusi korraga käsil kui toidupoe halduril või restoranipidajal – lapsed karjuvad, töömured sõidavad sisse, vaja koristada, sõpradega kokku saada, lugeda ja trennis käia,“ loetleb Liisa Aavik. „Me oleme igapäeva toimetustega nii üleküllastunud, et toidu raiskamise ennetamine ei ole muude asjade kõrval ilmtingimata prioriteet,“ märgib Liisa ja lisab, et toidu raiskamisse tuleb alati empaatiliselt suhtuda.

„Kui sul on valida, kas ajad taga igat hallitavat porgandit või tegeled oma vaimse tervise ja lapsega, siis kaalukauss võiks olla kindlasti iseenda ja oma pere heaolu poole kaldu. Samas saab igaüks anda väikese panuse, et ka vähem või rohkem teadlikuna toiduraiskamisele piir panna,“ kinnitab Liisa ja toob selleks välja neli lahendust, mida ise toidu raiskamise ennetamiseks teeb.

1) Sea sisse „söö esimesena“ riiul või silt külmkapis

Ühe suurima põhjusena, miks Eesti kodudes nii palju toitu raisku läheb, näeb Liisa ühtse süsteemi puudumist. „Kui ainult üks pereliige teab, et jogurt külmkapis hakkab aeguma, siis kuidas teha nii, et see info jõuaks ka teise pereliikmeni,“ arutleb Liisa. „Selleks on vaja ühtset süsteemi, mis oleks üheselt arusaadav kõigile pereliikmetele.“

Esimese lahendusena toobki Liisa välja „söö esimesena“ riiuli tekitamise külmkappi. „Kui Mari näeb, et banaan on aegumas, siis paneb ta selle kiiresti riknevate toiduainete riiulile, et abikaasa Ants teaks, mida järgmisena süüa,“ räägib Liisa. Kui külmkapis ruumi eraldi riiuliks ei ole, sobib süsteemi loomiseks ka korvist või kausist, kus peal kirjas silt „söö esimesena“.

Antud näide on jäätmetekke ennetuse ja rohemüksamise koolitaja Liisa Aaviku sõnul väga konkreetne näide rohemüksust. „Rohemüksamine on kerge ennustaval viisil inimese käitumise mõjutamine keskkonnasõbralike valikute suunas. Kiiresti riknevate toiduainete ala tekitamine suunab inimest tarbima kodus esimesena kiiresti riknevaid toiduaineid ilma, et ta sellele pikemalt mõtlema peaks,“ märgib Liisa.

Sarnast süsteemi on Liisa oma kodus kasutanud juba mitu aastat. Eriti hästi sobib see tema sõnul suurtele peredele, kus on mitu pereliiget.

2) Meal prep ehk mitmeks toidukorraks kokkamine

Kuus protsenti Eesti kodumajapidamistes ära visatud toidust on toit, mis toidukordadest üle jääb. Selle lahenduseks toob Liisa välja meal prep’i ehk mitmeks toidukorraks kokkamise. Käesolevat lahendust ei saa Liisa sõnul küll nimetada rohemüksuks, sest nõuab inimeselt teadlikku pingutust ja harjumuse sisse seadmist.

„Septembris näiteks ostangi toidupoest suurema koguse kartuleid ning valmistan sellest mitu toitu – kartulisalatit, kartuleid ubadega, kartuliputru – ja planeerin igasse päeva ühe või kaks toitu,“ räägib Liisa ja lisab, et lisaks toidu raiskamise ennetamisele aitab meal preppimine ka aega kokku hoida.

„Kuna toidukorrad on pikemaks ajaks ette planeeritud, jääb mul rohkem aega üle tegeleda asjadega, mis päriselt olulised on. Arvestuslikult aitab meal preppimine mul igas kuus hoida kokku circa kuus tundi,“ osutab Liisa.

3) Üleriigiline jäägipäev

Kui teisipäev on taimetoidupäev ja neljapäev kalapäev, siis toidu raiskamise ennetamiseks võiks Eestis üks päev olla ka üleriigiline jäägipäev, mille põhiselt toimetavad juba paljud Eesti peredki. „Jäägipäeval kasutadki kõike, mis külmkapis ja kapis olemas on – teed hapupiimast pannkooke, pehmetest köögiviljadest püreesuppi, leivast leivavormi, õuntest õunakrõbedikku või krõpse,“ loetleb Liisa võimalusi.

„Paljud küll kardavad toiduga eksperimenteerida, aga tegelikult saab kõigest midagi maitsvat valmistada. Kui külmikus kokku klopsitu on liiga hapu, lisa juurde midagi magusat ja vastupidi,“ ütleb Liisa ning julgustab inspiratsiooni leidmiseks proovida ka tasuta retseptirakendusi, mis aitab külmkapis olevatest asjadest perele midagi maitsvat valmistada.

Jäägipäevadeks on Liisa kokku pannud ka tähestiku järjekorras tabeli (laadi alla siit), kust leiab Eesti majapidamistes kasutatavatele toiduainetele paar võimalikku retseptiideed.

4) Tarbi ka üksikuid või veidra kujuga puu- ja köögivilju

Eesmärgiga lisada oma toidulauale võimalikult palju hooajalist ja värsket toitu, valmis Liisal hooajaline puu- ja köögiviljade kalender. „Ma ei ole piisavalt hea, et mõista, mis on kohalik toit, mistõttu palusin selleks kokku panna tabeli, mida püüan hoida silmale nähtavas kohas,“ märgib Liisa ja lisab, et just praegu on õige aeg kohalike turgude külastamiseks ning talvevarude täiendamiseks.

Ja ehkki porgandile või tomatile mõeldes kujutame ette ideaalse kujuga vilja, kingib loodus meile ka ebastandardse kujuga veidraid köögivilju, mida tarbija tihtipeale ära põlgab. Ka Eesti kodudes visatakse enim ära just söögikõlbulikke puu- ja köögivilju, mis on pisut plekilised või ebahariliku kujuga.

„Hoolimata kosmeetilistest vigadest väärib veidra välimusega porgand täpselt samasugust kohtlemist kui kahe või kolme haruga „kole“ porgand,“ kinnitab Liisa. „Tarbija käitumise mõjutamiseks ei aita muu, kui probleemist rääkimine ja omaalgatuslik toidu päästmine. Isiklikult püüan poes olles alati soetada natuke veidra kujuga või üksikuid puu- ja köögivilju, mis muidu suure tõenäosusega lihtsalt prügikasti visatakse,“ soovitab Liisa.