Need kolm riskirühma kannatavad kõige rohkem rauapuuduse all ja kogevad kurnavaid sümptomeid

Palju on räägitud sellest, et Eestis elavatel inimestel on kliimast tingituna alla normi D-vitamiini tase. Viimased andmed näitavad, et tänu teavitustööle on tulemused siiski paranenud.

SYNLABis tehtud terviseanalüüsidest selgus, et lisaks D-vitamiinile võiks tähelepanu pöörata ka madalale ferritiini ehk raua sisaldusele veres. Laboriarst selgitab, millal ja kui sageli võiks tervisenäitajaid kontrollida ja millised on levinud terviseprobleemide sümptomid.

„Esmaseid olulisi verenäitajaid, mida tasuks regulaarselt kontrollida, on umbes 10-20 sõltuvalt inimese vanusest, soost, perekondlikest ning elustiiliga kaasnevatest riskidest. Kuigi jätkuvalt on Eestis elavate inimeste verenäitajates sageli märgata D-vitamiini vaegust, on rõõm tõdeda et aastatepikkune teavitustöö D-vitamiini olulisuse osas kajastub ka analüüsitulemuste statistikas,“ lausus laboriarst dr Meeli Glükmann.

„D-vitamiini olulisim funktsioon on soodustada soolest kaltsiumi imendumist ning reguleerida organismi kaltsiumi tasakaalu. D-vitamiini piisav tase on vajalik luudele ja hammastele ning selle puudus võib põhjustada väsimust ja soodustada haigestumist viirusnakkustesse. Samuti seostatakse madalat D-vitamiini mitmete haiguste, näiteks diabeedi, kõrgenenud vererõhu ja autoimmuunhaiguste tekke riskiga. Teades D-vitamiini sisaldust veres, saab madala väärtuse korral võtta lisaks vajaliku koguse vitamiin D3 preparaati,“ tõi laboriarst välja.

Arsti sõnul on suurem D-vitamiini vajadus eakatel, kellel on D-vitamiini biosünteesi võime nahas vähenenud. Samuti tugevalt ülekaalulistel inimestel, sest D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja salvestub rasvkoesse. Peale päikesevõttu ja ka D-vitamiini toidulisandina tarvitamise järgselt on ülekaalulistel inimestel D-vitamiini sisaldus veres madalam kui normaalse kehakaaluga inimestel. Istuva eluviisiga inimestel, kes viibivad päevasel ajal vähem õues, võib olla samuti normist madalam vitamiini tase.

„Suurem D-vitamiini vajadus on ka sportlastel, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kellel on erinevad peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt. Riskirühma kuuluvad ka puberteediealised lapsed, kel kiire kasvuperiood,“ tõi Dr Glükmann välja.

Vitamiinide ja mineraalide puudus võib tekitada mitmesuguseid tervisehäireid

Dr Glükmanni sõnul erinevad naiste ja meeste terviseriskid anatoomiliste ja füsioloogiliste eripärade tõttu. „Kuigi rauapuudus on laialt levinud probleem ning selle all võivad kannatada kõik olenemata soost ja vanusest, on suurim riskirühm naised, rasedad ja lapsed. Viljakas eas naistel on oluline igakuiselt kaotatud menstruaalvere hulk, mille tõttu tühjenevad rauadepood ja võib tekkida rauapuudus. Raseduse ajal tõuseb rauavajadus, kuna organismis tõuseb punavererakkude absoluutarv. See on vajalik loote ja platsenta varustamiseks ja sünnitusprotsessi normaalse kulgemise jaoks. Imikul jätkub rauavarusid umbes kuueks kuuks, hiljem on vaja saada rauda juurde lisatoiduga. Kui laps ei hakka saama lisatoitu, võib areneda rauapuudus ja isegi rauapuudusaneemia,“ lausus arst.

Rauavaeguse sümptomiteks võivad olla nii väsimus, peavalud, südame pekslemine ja hingeldamine juba väikesel koormusel, liigeste valulikkus, ebamugavustunne või krambid jalgades, haprad küüned, juuste väljalangemine ja nahaprobleemid. Dr Glükmann selgitas, et kui ferritiini väärtus on madal, siis ei maksa ainult toidust saadava raua peale lootma jääda. „Seda, millist toidulisandit ja kui palju juurde peaks võtma tasub kindlasti arutada arsti või apteekriga ja abiks hindamisel on eelnev vereanalüüs,“ rõhutas laboriarst.

Raua tagavara on võimalik hinnata vereanalüüsiga ferritiin. „Analüüs raud seerumis/plasmas ei ole sobiv rauavarude hindamiseks, sest analüüsil on suur ööpäevane kõikumine ja uuring ei peegelda vaba raua sisaldust, vaid transferriiniga seotud raua osakaalu. Kes on ferritiini analüüsi teinud, on ehk kursis, et normväärtusel on väga lai vahemik – näiteks naistel 10-204.0 µg/l.

Laboriarstid soovitavad, et naise tervislik ferritiini näit peaks olema suurem kui 45 - 50 ühikut. Kui võtta kasvõi pool laboriarstide poolt soovitatust eesmärgiks (25 ühikut), on tulemuseks 22% naisi, kellel võiks ferritiin ikkagi kõrgem olla. Meestel on normvahemik veidi kõrgem ehk 28 – 370 μg/L.

Regulaarset tervisekontrolli vajab ka inimene, kel puuduvad kaugele arenenud tervisekaebused

Dr Glükmanni sõnul tuleks terviseprobleemi ilmnedes esimese sammuna konsulteerida oma arstiga, kes lähtub inimese varasematest terviseandmetest ja tervise hetkeseisundist, et anda hinnang, millist ja kui sagedast tervisekontrolli patsiendil vaja on. „Kui terviseprobleeme ei ole ja inimene tunneb end hästi, võiks siiski iga viie aasta tagant kontrollis käia. Eakamad inimesed ka iga kahe aasta tagant, sest mõningate terviseprobleemide puhul ei pruugi kohe sümptomeid ilmneda. Terviseriskide olemasolul on soovitav kontrolle teha aasta tagant või vastavalt arsti soovitusele,“ lausus arst.

Tema sõnul on oktoober ja november aeg, kui eneselegi ootamatult võib tervis vajada suuremat tähelepanu, kuid kiire töö ja kuhjuva kohustuste koorma kõrval jääb see paljudel unarusse.