Hinnad ehetepoes võtavad nõutuks? Ekspert selgitab, kuidas kujuneb väärismetallist ehete hind?

Ehted on naistele kahtlemata olulised, kuid vähem räägitakse, miks võivad väärismetallist ehete hinnad erineda saja- või isegi tuhandekordselt. Eksperdid selgitavad, kuidas kujuneb väärismetallehete hind ning millega ehteid soetades arvestada.

Ehete valmistamiseks ja investeerimiseks kasutatavate väärismetallide kõrge väärtuse taga on väärismetallide eksperdi Liis Mikkeri sõnul nii metallide haruldus kui kasvav nõudlus. „Maakoores on väärismetalle piiratud hulk ja nende kaevandamine on keeruline ning kulukas,“ lausus Mikker. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, pallaadiumit ja plaatinat.

Põhjusega kallis materjal

Väärismetalle ei tee Mikkeri sõnul kalliks ainult nende vähene kättesaadavus, vaid ka majanduslik väärtus, sest neid peetakse sageli kaitseks inflatsiooni ja majandusliku ebakindluse vastu – majandusliku ebastabiilsuse ajal investeeritakse sageli just väärismetallidesse, et oma vara säilitada.

Vähem olulised pole väärismetallide keemilised ja füüsikalised omadused. „Tänu heale töödeldavusele, vastupidavusele ning tuhmumis- ja lagunemiskindlatele omadustele ehk keemilisele inertsusele on väärismetallid igavesed. Samuti saab puhast väärismetalli lõputult ümber töödelda, mis tähendab, et lõpmatuseni saab ümber teha ka nendest valmistatud ehteid,“ lisas ekspert.

Väärismetall oma puhtal kujul ei ole siiski alati ehtena vastupidav

Ajatute ning vastupidavate ehete loomiseks kasutavad ehtekunstnikud sulameid, mille eesmärk on parandada väärismetalli omadusi, et muuta ehted kulumiskindlaks. „Väärismetallid ei ole puhtal kujul alati kõige vastupidavamad, näiteks on puhas kuld üksi küllaltki pehme ning kui tahta sellest kauneid ja vastupidavaid ehteid, tuleb kullasulamile lisada metalle, mis jätavad alles kulla sära, kuid lisavad sellele tugevust,“ selgitas ekspert.

Ta selgitas, et näiteks roosast kullast ehteid valmistatakse kulla, vase ja hõbeda sulamist ning valge kuld, mille hind võib kohati kerkida kallimaks kui kollasel või punasel kullal, sisaldab lisaks kullale ka pallaadiumi ning ehe kaetakse roodiumkihiga. Lisandmetalle kasutatakse nii sulami vastupidavuse suurendamiseks kui tooni ergastamiseks. „Ehtetööstusele on oluline ka toormaterjali, näiteks traadi või pleki kvaliteet. Juba poleeritud, õiges mõõdus plekk ja traat kiirendavad ning hõlbustavad oluliselt tööprotsessi, samuti tagavad ehete lõpptulemusele kõrgema kvaliteedi,“ lisas Mikker.

Materjalide taaskasutusel on ehtekunstis oma kindel koht

Vastutustundlikud väärismetallidest ehete tootjad eelistavad luua oma loomingut taaskasutatud materjalist, mis on toodud kokkuostu, puhastatud ja uueks materjaliks vormitud. „Meil on hästi toimiv väärismetallide ringlus, kus vanad ehted tagasi ostetakse, materjal sulatatakse ja puhastatakse ning töödeldakse uute ehete tootmiseks,“ selgitas Tavast Eesti tegevjuht Eivor Maiväli.

Maiväli lisas, et väärismetalle taaskasutades väheneb nõudlus uute kaevanduste järele ja seeläbi keskkonnamõju. Väärismetallide päritolu mõistes on võimalik teha teadlikumaid otsuseid, valides ehteid, mis on valmistatud eetiliselt ja jätkusuutlikult.

Ehete hind sõltub mitmetest teguritest

Väärismetallist ehete hinna määramisel on lisaks materjali valikule teisigi olulisi tegureid. „Näiteks tuleb arvesse võtta ka disaini- ja tööjõukulu. Seetõttu võib masstoodetud hõbedast ehete hind olla üsnagi madal, samas kui käsitööna valmistatud hõbeehte hind kümneid on kordi kallim,“ selgitas Tavasti tegevjuht. Paljud maailmakuulsad ehtebrändid jälgivad hoolikalt, kust nende müüdavad ehted pärit on, kas neis kasutatavad väärismetallid on sertifitseeritud ning kui eetiliselt need toodetud on. Lisaks väärismetallidele kasutatakse ehete valmistamisel ka vääriskive, mis samuti ehete hinda kergitavad.

Ehete väärtust ega koostist palja silmaga hinnata ei saa, küll aga on see võimalik tänu tänapäevastele tehnoloogiatele. „Kaasaegse tehnoloogia abil saab hinnata materjali koostist sekunditega, ilma toodet või eset kahjustamata. Täiustunud tehnoloogiaga saab määrata ka teiste materjalide sisaldust sulamis, et teha järeldusi sulami füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning väärtuse kohta.