Ta ei oska üldse süüa teha ning ei viitsi seda õppida ka, ütleb, et see pole teda kunagi huvitanud, see on tema jaoks ajaraiskamine. Ta võib täiesti vabalt elada võileibadest, valmistoidust ja kiirnuudlitest või toidust, mida söögikohtadest koju tellida. Mina aga väärtustan head ja tervislikku, isetehtud toitu.

Mulle meeldib süüa teha, aga vahel, kui on pikad päevad, siis tahaks nii väga, et ka tema süüa teeks, mitte, et ma tulen koju, kus külmkapp on tühi ja ta küsib mult rõõmsalt, et kas ta tellib mulle pitsat või hiinakat. See on ainus teema, mis meil omavahel ei klapi ja hakkab mul vaikselt üle viskama.