"Veidi aega tagasi küsis mu mehe vennanaine meilt, kas me oleksime nõus nende kolme last ühel nädalavahetusel vaatama, et nad sõidaksid kahekesi puhkusele. Mees mul kohe lubas, et jah, oleme nõus, aga mind tegi selline palve ettevaatlikuks. Uurisin siis ääri-veeri, et kas raha eest? Selle peale sain kõigilt suured silmad, et me oleme ju perekond, mis raha eest, kust mul selline mõte üldse tuli!

Aga meil on rahaga hetkel kitsas käes, toidupoes loeme ka münte ja vaatame, kust mida odavalt saab. Endal ka kaks last, pole üle aasta saanud kuskil nendega normaalselt käia. Ja nüüd siis mehe vend ja tema naine eeldavad, et nemad sõidavad kuskile rõõmsalt lõbutsema ja meie kandku kõik nende kolme lapse kulud, mis selle paari päevaga tekivad. Toit on ju kallis ja nende lastest on kaks tükki teismelised poisid, nemad söövad ju lõputult.

Väga nõutuks teeb selline olukord. Olen nüüd kõigi silmis must lammas, aga ma ju näen, et meil on praegu kohutav rahaline seis. Tundub kuidagi nii ebaõiglane."

Lugejad, andke kommentaarides nõuandeid, mida see naine tegema peaks!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena