Triin Lellepi uskumatu kohtumislugu abikaasaga: kihlusime samal päeval ja oleme sellest saati lahutamatud
(28)
„Definitsiooni järgi on iga inimene, kellega sa suhtled ja kokku puutud oma elus, seal põhjusega – ta on su hingesugulane. Nagu teie planeedil on sõbrad, on ka hingel sõbrad, kes maa peal muutuvad hingesugulaseks. See ei pea olema keegi, kellega olla romantilises suhtes. Hingesugulane saab olla ka su vaenlane, kes on su elus, et sulle midagi õpetada.“
„Mõistan, aga siiski mind huvitab romantiline suhe hingesugulasega, nii-öelda eluarmastus, keda meil kogu planeet otsib.“
„Kõik suhted on kokku lepitud juba kõrgemal hingetasandil, nii et te ei pea muretsema, kas te ikka kohtute oma eluarmastusega. Kohtute siis, kui on õige aeg, ja te käite läbi teekonna, mis vajalik, et kasvada koos ja olla parem versioon iseendast. Kõik on kokku lepitud ja juhtub siis, kui on õige aeg.
... Ja nii läks ka minu elus. Olin aastaid ja aastaid otsinud seda ühte ja õiget. Seejärel enam mitte otsinud ja unistused vabaks lasknud, aga armastust lihtsalt ei tulnud mu ellu. Kui õige aeg käes, siis juhatas põnevustunne mind mu eluarmastuseni seal, kust ma seda kõige vähem ootasin.
Ma rakendasin sassanide õpetust – jälgi alati oma põnevustunnet, aga ära eelda ega oota midagi. Ootustega blokeerid kõrgema mina katse tuua sinuni parim lahendus. Ego suudab ette kujutada mitu kordi kesisemat lõpptulemust kui su kõrgem mina. Ja nii läks ka minuga.
Kaks aastat tagasi, pärast esimest interneti teel toimunud seanssi Linuse poolt kanaldatud Rohaaniga, nutsin üksi kodus, sest see jutuajamine oli nii võimas ja lahustas nii vägevalt minu kivistunud negatiivseid uskumusi. Pisarad on muide meie keha loomulikud puhastajad, nii et neid pole vaja üldse karta. Kui olin ennast kogunud, tundsin tohutut põnevust kutsuda rootslasest kanaldaja Linus Eestisse ja korraldada avalik üritus Rohaani kanaldades. Ma olin ise ka üllatunud, sest tegelikult ma ei tundnud vajadust ise enam Rohaaniga kohe uuesti rääkida ja kui aus olla, siis ma ei teinud seda ka missioonitundest teiste inimeste ees. Lihtsalt tundsin põnevust, jätsin kõrvale kõik muu ja usaldasin protsessi. Ma ei mõistnud ja sõbradki olid üllatunud, et mis mind äkitselt valdas – isegi kontserdid ei tekitanud minus enam huvi.
Kõik sai aga selgeks, kui kanaldaja esimest korda lennujaamas minu ees seisis. Me kihlusime samal päeval ja oleme sellest ajast peale lahutamatud. Ma ei oleks iial osanud ette kujutada, mida see külaskäik kaasa toob. Parimal juhul arvasin, et ehk saame headeks tuttavateks ja tulevikus saab uusi
seansse soodushinnaga. Aga see on veel kord näide, kuidas meie ego ei tea, ei saagi teada, ega oska isegi ette kujutada, mis kõrgemal minal plaanis. Tuleb usaldada, et kõik on kokku lepitud ja juhtub siis, kui on õige aeg!
