ARVAMUS | „Eesti inimesel on kalduvus end pigem katki töötada, kui jätta midagi tegemata.“

Milline tööandja vaidleks vastu sellele, et motiveeritud töötaja on nagu loto võidupilet? Kuidas aga kohelda oma lotovõitu nii, et tema soov pühenduda ja aidata kaasa ettevõtte tulemustele ka püsiks? Swedbanki personalijuht Ülle Pind loob selgust.

Mida töötajad tahavad ja mida nad vajavad – need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastused leidma. Tihtipeale on aga tahtmised ja vajadusel nii tihedalt läbi põimunud, et neil on keeruline vahet teha.

Osakonna koosolekul võivad töötajad öelda, et tahaksid minna koos bowlingut mängima. Tegelikkuses võivad nad hoopis suuremat kasu saada DSCI-koolitusest, et õppida üksteise käitumist paremini tundma ning teha tõhusamalt koostööd. Vahevestluse ajal võib töötaja nuriseda palga pärast, ent põhjalikumalt temaga rääkides selgub, et rahulolematuse peamine põhjus peitub hoopis kasvanud töökoormuses ning selles, et ta pole aasta aega korralikult puhanud.

Niisiis võivad tahtmine ja vajadus erineda. Selguse saamiseks on tööandjal väga tähtis teada, kuidas töötajad end tööl tunnevad. Seejärel on juhi ülesanne soovid ja vajadused keskpõrandale kokku tuua ning asuda hoolivalt suunama ja toetama.

Tasakaalu võtit otsides

Tänapäeval küsivad inimesed endalt üha sagedamini, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse töö juures piisavalt?

Töö on osa elust, see ei seisa kusagil eraldi. Tööandjad teavad, et uue töötaja värbamine on kulukas ja keeruline, kuid sellest veel väljakutsuvam on teda hoida ning teenida välja tema pühendumine.

Üks peamine võti seejuures on näha töötajat ennekõike inimese, mitte pelgalt töö tegijana.

Lisaks tööle on inimese elus palju teisi tähtsaid rolle, milleks tal peab samuti aega ja energiat jaguma. Et töörõõm säiliks, on tööandjal mõistlik pakkuda töötajale toetust selle tasakaalu leidmisel ja hoidmisel.

Pere- ja töötajasõbralikkus tähendavad seda, et tööandja on valmis arvestama töötaja vajadustega tema elukaare eri etappides. Paindlikkus kujutab endast palju enamat, kui vaid võimalust valida töö aega ja kohta. Sellega võrdväärseks on muutunud otsustamine oma tööülesannete ja -koormuse ning kõrvalrollide üle.

Karjäär keset elu

Karjäärivõimalused organisatsioonis pole seotud ainult ametikõrgendusega, vaid kätkevad endas ka mitmekesiseid töövõimalusi, ümber- ja täiendõpet, mis avavad töötajale tee sukelduda uutesse ja põnevatesse tööülesannetesse, panna ennast uutmoodi proovile teises tiimis või kanda suuremat vastutust.

Organisatsioonile on kahtlemata suur võit, kui ta saab täita suure osa vajalikest rollidest sisemiste jõududega. Töötajal on seetõttu võimalik olla pidevas liikumises ja arengus, tunda tuge ja vabadust katsetada, kartmata läbikukkumist.

On kuldne tõde, et lastes teha inimesel seda, milles ta end kõige paremini tunneb, naudib ta oma tööd ning teeb seda rõõmuga veel ja veel. Kui ta ei saa aga lasta oma tugevustel särada, võib ind tuhmuda.

Terviseta pole ka töötajat

Noorena võivad pikad töötunnid tunduda investeeringuna tulevikku, kuid tehes seda vaimse tervise arvelt, võib hiljem jääda kasum välja võtmata. Vaimse tervise valemisse kuuluvad head suhted, piisav uni ja puhkus, tasakaalustatud toit ja liikumine ning võimalus kogeda meeldivaid emotsioone.

Eesti inimesel on kalduvus end pigem katki töötada, kui jätta midagi tegemata. Lõivu pideva ülepingutuse eest maksab nii töötaja ise oma tervisega kui ka tööandja, kes ühel hetkel peab hakkama asendajat otsima.

Et loomingulised ja ägedad ideed saaksid sündida ning ka teoks tehtud, on tööandjal tarvis jälgida, et inimesed end tööle ei „unustaks“. Ainult päriselt puhates (mitte puhkuse ajal poole silmaga ikkagi e-kirju lugedes), saab vaim taastuda, uus energia ja jõud tekkida.

Liikumisharrastuse toetamine, tervisepäevad, talvepuhkus, lisapuhkusepäevad elu tähtsündmuste puhul – kõik need tööandja kätes.

Mitmekesisus rikastab

Väärtused on organisatsiooni vundament. Võrdne kohtlemine, mitmekesisuse toetamine, erisuste ja ajas muutuvate vajadustega arvestamine pole ainult väljendid, mida asutuse veebilehel „Meist“ rubriigis esitleda, vaid peaksid olema osa töökultuurist.

Aeg-ajalt tasub tööandjana enesekriitiliselt peeglisse vaadata ning mõelda läbi, kui kaasav ja toetav ta on olnud – see on äärmiselt vajalik järjest parema organisatsioonikultuuri poole pürgimisel. Töötajasõbralikkus toetab hea tööatmosfääri hoidmist ja keskendumist eesmärkide saavutamisele ning aitab hoida inimest õnnelikuna nii töö juures kui ka isiklikus elus.

Uuringute tulemused näitavad, et uusi inimesi värvates troonivad palganumber ja heaolu küll esimesel kohal, ent üha tugevamalt on need läbi põimunud sooviga nii tööteel kui ka isiklikult areneda. Kohe nende kannul on töötajate soovide nimekirjas töö ja eraelu tasakaal ja paindlikkus. Väärtust on võimalik tunnetada. Kui tööandja suudab sellesse valemisse kõik need komponendid kokku tuua, lisada juurde hea sisekliima ja suhted töökaaslastega, töötajate ausa ja võrdse kohtlemise, kompetentse juhtimise ning töö kindluse ja stabiilsuse, siis ta ka on edukas.