Pilk peale! Need on suurimad toaõhu vaenlased, mis võivad põhjustada paljusid erinevaid tervisehädasid

Ilmade jahenemine on viinud inimesed taas suurema osa päevast siseruumides veetma, olgu selleks kodu-, kooli- või töökeskkond. Siseruumides on reeglina aegalane õhuringlus, mistõttu võivad tubasesse ruumi kuhjunud saastajad tekitada erinevaid terviseprobleeme. On aeg meelde tuletada, millised on suurimad toaõhu saastajad ning kuidas neid vältida.

Gaasipliit

Paljudes majapidamistes ja eriti vanemates kodudes tehakse süüa gaasipliidil, mis võib rikkuda toaõhu kvaliteeti ja koguni tervisele kahjulik olla. Gaasipliidil kokates satuvad sisse hingamise teel organismi lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid ja formaldehüüd. Lisaks sellele, et need on kantserogeensed, suurendavad need ka astma tekkimise riski ja alandavad vererõhku. Uuringud on näidanud, et gaasipliidiga kodudes võib siseõhk olla isegi rohkem saastunud kui näiteks linnas, sest gaasid paiskuvad tuppa isegi siis, kui pliit ei tööta. Võimaluse korral tasuks gaasipliit vahetada induktsioonipliidi vastu või süüa tehes lülitada sisse tõhus ventilatsioon, et saasteainete taset vähendada.

Toas suitsetamine

Kuigi Eestis on avalikes kohtades siseruumides suitsetamine keelatud, on inimesed harjunud siiski mugavuse tõttu suitsu tegema nii autodes kui ka toas. See on eriti aktuaalne sügis- ja talveperioodil, kui inimesed ei soovi minna külma kätte. Sigareti põlemisel tekkiv suits sisaldab tuhandeid aineid, millest ligi 100 kemikaali on ohtlikud ning võivad põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas vähki, südamehaigusi ja kopsupõletikku. Samuti mõjutavad vingugaas, butaan ja ammoniaak passiivseid suitsetajaid. Aja jooksul ained kogunevad ja põhjustavad kehva siseõhu kvaliteedi, mis mõjub halvasti meie tervisele.

Akna peal või köögiventilatsiooni all suitsetamine ei ole ka parim lahendus, kuna suitsuosakesed ja ebameeldiv lõhn imenduvad mööblisse. Aktiivsed siseruumides suitsetajad teevad ka oma lähedastest ja naabritest passiivsed suitsetajad. Eriti kahjulik on passiivne suitsetamine rasedatele ja lastele ning südamehaigetele ja astmaatikutele, sest just neile on hea õhu kvaliteet äärmiselt tähtis. Nii enda kui lähedaste tervise hoidmiseks tasuks loobuda suitsetamisest. Kui loobumine on keeruline, on võimalus loobumisel asendada sigaretid mõne alternatiiviga.

Kodukeemia

Kodu koristamine on valdavalt iganädalane tegevus majapidamistes, kus aeg-ajalt tuleb plekkide eesmaldamiseks appi võtta kanged puhasvahendid. Peale koristamist on kodu puhas, kuid õhus tugev kemikaalide lõhn. Paraku on sellel tervisele halvad tagajärjed, näiteks võib tekkida nii pearinglus, allergia kui ka tõsisemad tervisekahjustused. Levinumad puhastusvahendid on näiteks kloor ja äädikas, mille kasutamisel kanduvad õhku kahjulikud aurud. Seetõttu on oluline jälgida puhastusvahendite koostisosi ja võimalusel kasutada looduslikumaid alternatiive. Peale koristamist tasuks pinnad kemikaalijääkidest ära puhastada ja tuba pikalt tuulutada.

Hallitus

Toaõhu kvaliteeti rikub ka hallitus, mis tekib enamasti siis, kui ruumides on kehv ventilatsioon ja liiga suur niiskuse tase. Hallitus sisaldab allergeene ja mükotoksiine ehk seente toodetud keemilisi mürkaineid. Ohtlikud on need just seepärast, et on silmaga nähtamatud ja liiguvad märkamatult õhus ringi, kuid sissehingamisel võivad need ained esile kutsuda allergiat ja hingamisprobleeme. Seepärast tasub investeerida ventilatsioonisüsteemi ning mõistlik on ka oma kodu regulaarselt koristada, et eemaldada hallitus või vältida selle teket.