Esiti hämmastas teda, et kõik teenindajad ei räägigi inglise keelt ning paljud viidad ja tekstid on vaid eestikeelsed. Pabistamist on alguses ka poes tooteid korvi ladudes, sest ta polnud kindel, kas ostab ikka õige asja ja nii mõnigi kord üllatab ta hiljem ennastki kodus oma leidudega. Siiski, saabumiseks on ju keelekursus läbitud ja see aitab paljud lihtsamad vestlused ära pidada. Mis sõnavarast puudu jääb, tuleb teha selgeks kehakeeles.

Maria ringiliikumise lemmikviisiks saab efektiivne ja lihtsasti mõistetav trammisüsteem, mis aitab ka erinevaid linnaosi avastada ja on seejuures samahästi kui tasuta! Trammile konkureerib vaid jalutamine, mis Tallinnas olevat kohe eriti meeldiv, sest kõikjal on jalakäijate teed ja nii ei pea muretsema möödakihutavate mootorrataste ega võrride pärast, mis on Malaisias igapäevaseks nuhtluseks. Ja loomulikult nii nagu minu jaoks oli harjumatu Malaisia vasakpoolne liiklus, oli seda Maria jaoks siinne parempoolne.

Mis sõnavarast puudu jääb, tuleb teha selgeks kehakeeles.

Veel märkab ta, et kui kodus on suunanäitajad teedele joonistatud, siis siin on need hoopis tee kohal, sest talve ja pimeda tulekul poleks neid muidu nähagi. Pahupoolelt mainib ta eestlaste kinnisust ning konkreetset juttu, kus puuduvad viisakusväljendid.

Esialgu see kohutas Mariat ja mõjus isegi ebaviisakana, kuid ta mõistis, et põhjuseks on ilmselt tema selgelt eristuv välimus, mida keelebarjäär veel omakorda võimendas. Konservatiivsema silma jaoks on siin harjumatult palju alkoholi- ja seksipoode, lisaks asuvad need võrdlemisi käidavates kohtades ja hakkavad hästi silma. Märgatav erinevus oli ka raha väärtuses – Eestis saab Malaisia ringgiti eest palju vähem kui kodus. Sellest hoolimata saime võrdlemisi kenasti hakkama, elasime kesklinnas ja meil oli isegi saun, millega ta päriselt kunagi ära ei harjunudki.