Meeste seas on levinud maksa talitluse häired. Nende levinud sümptomite ilmnedes peaks arstile minema

Kui naiste seas on levinud teadmine, et kord aastas võiks käia naistearsti juures, siis meeste puhul on teadlikkus ja käitumisharjumused tervisekontrolli osas madalamad.

SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik tõi esile, et tervisekontrolli puhul on oluline nii õigeaegne alustamine kui ka järjepidevus. Ometigi käivad arsti juures ennetavas tervisekontrollis või ka lihtsalt vereanalüüse andmas vaid kuni kolmandik meestest igal aastal ja kolmandik iga paari-kolme aasta järel.

Uuringust ilmnes, et peamiselt tunnevad mehed tervise osas muret stressi (49%) ja kasvatajate (44%) pärast. 39% meestest tunnevad muret insuldi või infarkti riski osas. Ülekaal valmistab muret 43% meeste jaoks.

Kusjuures nooremad mehed (18-29-aastased) on suures osas mures stressi pärast (53%) ja suguhaiguste, viljakusprobleemide ning ka alkoholismi või sõltuvuste osas (24%).

Kasvajate ja vähi pärast on mures pooled (50%) vanema vanuserühma (50-59-aastased ja 60+) esindajatest ja samaväärselt ka (49%) 40-49-aastased mehed.

Laboriarst dr Jüri Laasik tõi eelneva statistika ja meestekuu valguses esile kolm olulist verenäitajat, mida iga täiskasvanud mees võiks kord paari aasta jooksul tervisekontrollis käies mõõta.

Eesnäärme seisundi näitajad ja vähi ennetus

Kuigi enamasti on meestel hirm, et meestearsti juures käimine tähendab suguelundite füüsilist kontrolli, siis tegelikkuses kasutatakse üldjuhul nii eesnäärme kui üldise tervise hetkeseisu esmaseks hindamiseks vereanalüüse.

Nii saab määrata vereproovist PSA (prostataspetsiifiline antigeen) taset ning seeläbi hinnata eesnäärme seisundit. „PSA on meestel eesnäärmekoes toodetav valk. Selle sisaldus veres on normaalselt väga madal, kuid võib tõusta eesnäärme põletiku, healoomulise suurenemise, aga ka eesnäärmekasvajate korral. PSA määramist kasutatakse eesnäärmevähi riski varajaseks avastamiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks.

„Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid meestel esinevaid vähkkasvajaid, millesse haigestumuse risk vanusega kasvab. Eesnäärme analüüs on meestele soovitatav alates 40. eluaastast olenemata sellest, kas esinevad vaegused või mitte,“ kirjeldas dr Laasik.

Ta lisas, et kõrgenenud riski (nt pärilik eelsoodumuse) või vaevuste korral aga tasub kontrolli pöörduda juba varemgi.

Maksanäitajate hindamine

Eesti Konjuktuuriinstituudi 2022. aasta andmetel suurenes möödunud aastal Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarbimine 1,8%. Alkoinfo andmetel tarbib 28% meestest alkoholi igal nädalal.

Maksa tervisenäitajaid mõjutavad enim alkohol, ravimid, ülekaalulisus ja rasvumine aga ka mitmed viirused (eelkõige hepatiididiviirused) ja muud haigusseisundid.

Dr Laasik selgitas, et kuna maks täidab organismis mitmeid kriitilisi funktsioone, on selle organi tervislik seisund äärmiselt oluline inimese üldise tervise osas.

„Maks osaleb ainevahetuses, sh süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, reguleerib veresuhkru taset, säilitades glükoosi kui energiaallika ja ladustades seda glükogeenina. Samuti aitab maks eemaldada organismist kahjulikke aineid ja toksiine, töötleb ja neutraliseerib nii alkoholi kui ravimites olevaid mürkaineid, eritades neid organismist. Maks toodab ka sappi, mis aitab seedetraktis toitainetel imenduda. Samuti on maks oluline organ, mis osaleb verevalkude sünteesis, olles oluline nii vere hüübimise kui ka immuunsüsteemi toimimiseks,“ tõi dr Laasik esile.

Ta nentis, et just meestel avastatakse sageli maksa talituse häireid, mistõttu tasub isutuse, üldise halva enesetunde korral, ravimite ja alkoholi järjepideva tarvitamise korral või kui kaldutakse ülekaalulisusele, kontrollida kord paari aasta jooksul ka oma maksa tervist vereanalüüsi abil. Seejuures tuleb veel mainida, et muutused maksanäitajates võivad esineda ka siis kui mingeid sümptomeid ei täheldatagi. Esmasteks analüüsideks sobivad maksaensüümide alaniini aminotransferaasi ja gammaglutamüüli transferaasi taseme määramine.

Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine

Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest.

Kiires ja stressirohkes maailmas tabavad südame- ja veresoonkonna haigused järjest nooremaid inimesi.

Dr Jüri Laasik tõi esile, et vererõhukontrolli ja EKG uuringu kõrval saab vereanalüüsi kaudu esmase südamehaiguste riski ülevaate, mis aitab hinnata nii verepilti, kolesterooli taset, riskimarkereid ning võimalikke põletikunäitajaid.

Mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riske juba varakult. Elustiili muutuse ja õigeaegse raviga on võimalik paljusid neist eemal hoida.

„Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli (nn halva kolesterooli) tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustavad nii stress ja ebapiisav puhkus kui ka ebatervislik toitumine ning vähene liikumine,“ tõi dr Laasik esile.

Normist kõrgem kolesteroolinäit on SYNLABi statistika alusel oluliseks probleemiks.

Sel aastal meestele tehtud analüüsidest ületas LDL-kolesterooli tervisliku piirnormi ligi 70% tulemustest.