„Usun, et elus tuleb kõik mis tulema peab ja ka iga halb valik on lõpuks põhjusega tehtud, iseasi, millal tänulikkus ja taipamine selle eest tuleb. Minul on kolm last. Esimese sain kui olin seitseteist ning teised kaks kolmekümnendate alguses. Lastel on ka erinevad isad ja seetõttu on mul hea võrdlusmoment.

Esimese lapse sain sisuliselt poisikesega, kes pole tänaseni meheks saanud ega tunne oma poja vastu huvi. Kas ma kahetsen? Ei, sest ilma temata poleks mul täna nii ägedat poega. Kas ma oleksin võinud kauem oodata? Ei, vastus on sama. Aga oma tütardel soovitan küll ringi vaadata kauem ja oodata ikkagi ära, kuni ellu satub see päris MEES. Kuidas teda ära tunda? Selle järgi, et sa saad talle loota, toetuda ja tead, et ta on olemas, mitte ei pea teda öises linnas ise taga ajama. Jah, ka seda on tehtud.

Täna on mu elus mees, suure algustähega ja ma tean, milline on õige isa ja abikaasa. Naised, oodake ta ära!“