„Kui need muutused ei parane mitme nädala jooksul, tuleb pöörduda arsti poole.“ Märgid veipijatele, et midagi on valesti

Järjest teadlikum on meditsiin veipimise mõjudest tervisele. Hambaarstid ütlevad, et veipimine on kahjulik isegi hammastele.

„E-sigarettides sisalduvad kemikaalid põhjustavad kahjustusi juba suus, kuhu sissehingatavad ained kõigepealt satuvad. Hammaste tervise seisukohalt ei olegi suurt vahet, kas tegemist on alternatiivsete tubakatoodetega või tavalise tubakasuitsuga,“ kommenteerib hammaste tervise kuu eestvedaja Kliinik 32 hambaarst dr Inga Rahuoja.

Kuigi e-sigarettidega ei kaasne põlemisprotsessi, siis nendes sisalduv keemiline kokteil võib endaga kaasa tuua uusi kahjulikke mõjusid. Kes e-sigarette tarbima on asunud, peaksid järgmise sammuna ette võtma loobumise, et mitte kauem oma tervist rikkuda.

Nikotiin vähendab igemete verevarustust

Nikotiin, olenemata sellest, kas suitsetatakse või veibitakse, on tugev sõltuvust tekitav aine. See ahendab veresooni ning „verevarustuse vähenemine suus kahjustab hambaid ümbritsevaid kudesid. Samuti aeglustuvad haavade paranemise protsessid, millega puututakse kokku näiteks pärast hamba eemaldamist või implantaadi paigaldamist,“ ütleb dr Rahuoja.

„Üheks igemete verevarustuse vähenemise tagajärjeks on igemepõletik, mis võibki tubakatoodete tarvitajal jääda algstaadiumis märkamatuks, kuna sellega ei kaasne tihtipeale tundlikkust ja valu. Ka iseloomulikku igemete veritsust ei teki tubakatoodete tarvitamise tõttu. Nagu igasuguste põletikega, siis ravimata jätmisel igemehaigus süveneb ja võib viia parodontiidi tekkeni, millega kaasneb hammaste liikuvuse suurenemine – kuni nende väljalangemiseni,“ selgitab hambaarst.

Rahvusvahelises meditsiiniajakirjas iScience avaldatud uuringu järgi põdes igemehaigusi ja suuinfektsioone e-sigarette kasutavatest inimestest 43 protsenti. Traditsiooniliste suitsetajate seas oli see number kõrgeim – 73 protsenti –, kuid vaid 28 protsenti inimeste seas, kes ei suitsetanud ega veipinud. Dr Rahuoja sõnul kui tervist kahjustavad tegevused lõpetada, siis haigestumise riskid hakkavad vähenema.

Suureneb ka vähki haigestumise risk

„Teiseks on üldteada, et suitsetamisega suureneb vähki haigestumise risk,“ jätkab dr Rahuoja. „Tubakatoodetes sisalduvad kantserogeenid muudavad rakkude genoomi, mis võivad muteeruda vähirakkudeks. Suitsetajatel tekib rohkem erinevaid limaskestamuutusi ning võivad välja areneda huule-, keele-, põse-, neelu- ja kõrivähiks. Suuvähk on väga kiiresti progresseeruv vähivorm,“ ütleb ta.

Seda, milliseid kantserogeenseid aineid e-sigaretid sisaldavad, puudutab Queenslandi Ülikooli hambaarstiteadlane dr Weerakoon oma artiklis, kus märgitakse, et e-sigarettide vedelikes on levinud ained propüleenglükool ja glütserool. Esimest kasutatakse soojusülekande vedelikuna kliimaseadmetööstuses ning glütserool on odav tooraine kõrvalprodukt biodiisli tootmises.

Kollased hambad ja halb hingeõhk – isegi veipijal

Sageli seostatakse kollaseid hambaid ja halba hingeõhku traditsioonilise tubaka suitsetamisega. Nüüd ütlevad hambaarstid, et kollased hambad ja halb hingeõhk on ka veipimise tagajärg.

Dr Rahuoja sõnul e-sigarettide ja teiste tubakatoodete kasutamisega suukuivus suureneb, mis viib hambakatu ja seejärel hambakivi tekkeni. „On leitud, et suitsetajatel on ka rohkem patogeenseid mikroobe suus, mis suurendab kaarieseriski ehk aukude teket. Kiiremini tekib ka igemete taandumine, mis paljastab hammaste juurepindasid, mis kergemini pigmenteeruvad,“ ütleb ta.

Dr Weerakoon lisab, et e-sigarettides küll puudub tuhk ja tõrv, kuid need sisaldavad siiski nikotiini. Kui nikotiinikontsentratsioon e-sigareti vedelikus on suurem, võib see hambad suurema tõenäosusega kollaseks muuta. Lisaks, kui kasutada magusama maitsega veipi, siis tõenäoliselt sisaldub seal suhkrut, mis sagedase veipimise korral hoiab hambad pideva happerünnaku all.

Jätkates veipimisega – kuidas on võimalik hoida oma hambaid ja igemeid?

Kõige esmane soovitus on igal juhul loobuda. Kui seda kohe ei soovita või ei suudeta, siis sellisel juhul tasub väga hoolikat järgida suuhügieeni ning käia regulaarset hambaarsti juures kontrollis.

Neile, kes veel suitsetavad või veibivad, soovitab dr Rahuoja olla väga tähelepanelik oma suutervise suhtes ning jälgida muutusi limaskestadel, näo ja kaela piirkonnas. „Kui tekivad muutused, mis ei parane mitme nädala jooksul, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Vähemalt kord aastas käia hambaarsti juures ja sealhulgas hammaste puhastuses. Suitsetajatele iseloomulikku suukuivust tuleks leevendada, loputades suitsetamise järgselt suud puhta veega,“ soovitab hambaarst.

Dr Rahuoja rõhutab, et kuigi veipimist peetakse suitsetamise „tervislikumaks“ alternatiiviks, siis seda see kindlasti ei ole. Erandiks võib lugeda vaid olukordi, kus inimene on juba tubakasuitsetaja ja otsib võimalust loobumiseks. Aga siis tuleks suitsetamise mahajätmise järel lühikese aja jooksul loobuda ka e-sigaretist, muidu asendatakse ühe nikotiinisõltuvuse teisega ja ühed terviseriskid teistega.