„Paljude sümptomitega harjuvad nad lihtsalt ära.“ Nende ohtlike tervisemuredega lähevad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja

Kui naiste jaoks on regulaarne tervisekontroll enamasti iseenesestmõistetav ja nende terviseteadlikkus suurem, siis perearst Sergey Saadi sõnul jõuavad mehed isegi raskete terviseprobleemidega arsti juurde liiga hilja ja sageli kaaslase käsul.

„Kahjulikud igapäevased mustrid teevad meist haige inimese: see, kui vähe me liigume, kui halvasti me magame, kui vähe me viibime looduses, kuivõrd süsivesikute- ning pestitsiididerikast töödeldud toitu me sööme, mõjutab meid igapäevaselt,“ kirjeldas perearst Sergey Saadi. Tema sõnul soodustab eelmainitu koos võimaliku ebasoodsa geneetilise taustaga haiguste teket. „Keskmiselt kuni 20% haiguste tekkimises mängib rolli geneetika ja ülejäänud 80% - epigeneetika, ehk elukeskkond ja harjumused,“ lausus arst.

Sagedaste tervisemuredega, näiteks ülekaalu ja kõrgenenud vererõhuga, jõutakse arsti juurde hiljem, kui võiks: „Paljude sümptomitega harjutavad mehed lihtsalt ära.“ Ta tõi trendina välja, et viimasel ajal pöördutakse rohkem ka seoses alkoholi liigtarvitamisega. „1-2 klaasi veini või 2-3 pudelit õlut päevas on paljude meie inimeste igapäevane meelelahutus või enda premeerimise vahend, kuid ka terve veinipudeli joomine igapäevaselt pole nii harv,“ nentis arst.

Tervisemured, millega mehed reeglina arsti juurde pöörduvad, on näiteks lihas- ja luukonna probleemid, urineerimiskaebused, hemorroidid, peavalu, kõhuvalu ja kõrvetisised. „Ka näiteks halva une probleem selgub sageli hoopis vestluse käigus, kui hakkan ükshaaval uurima patsiendi käest, mida ja kuidas ta oma elus teeb. See teadmine on aga ülioluline, et aru saada, kus võib peituda tõsisem probleem,“ kirjeldas arst oma igapäevast tööd.

Muret tuntakse stressi ja kasvajate pärast

SYNLAB Eesti poolt läbi viidud uuringust ilmnes, et valdav enamus mehi on oma tervise osas optimistlikult meelestatud ehk muretsetakse pigem vähe. „See võib olla ka üheks põhjusteks, miks mehed arsti juurde nii kergekäeliselt minema ei kipu,“ sõnas arendusjuht Kaspar Ratnik. Kuigi mehed tunnevad tervise osas sagedasemini muret stressi ja kasvajate pärast, on meeste teadlikkus võimaliku ennetuse ja näitajate analüüside osas jätkuvalt madal.

Uuringust ilmnes, et peamiselt tunnevad mehed tervise osas muret stressi (49%) ja kasvatajate (44%) pärast. 39% meestest tunnevad muret insuldi või infarkti riski osas. Ülekaal valmistab muret 43% meeste jaoks. Kusjuures nooremad mehed (18-29-aastased) on suures osas mures stressi pärast (53%) ja suguhaiguste, viljakusprobleemide ning ka alkoholismi või sõltuvuste osas (24%).

Kasvajate ja vähi pärast on mures pooled (50%) vanema vanuserühma (50-59-aastased ja 60+) esindajatest ja samaväärselt ka (49%) 40-49-aastased mehed.

Ratnik nentis, et meeste mure ja päris elu vahel valitseb väike vastuolu. „Mehed muretsevad olenemata vanusest vähi ja kasvajate pärast, ent ometi on meeste halva tervise ja suremuse peamiseks põhjuseks südame-veresoonkonna haigused. Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste suremusest. Omamoodi vasturääkivuse tekitab siin aga see, et kui vähkkasvajad on sageli seotud geneetilise eelsoodumusega ning on teinekord raskesti avastatavad, siis veresoonkonnahaigused on enamasti ennetatavad ja ravitavad, kui vaid inimene õigeaegselt oma tervist kontrolliks,“ nentis Ratnik.

SYNLAB Eesti arendusjuht tõi välja, et enam kui pooled uuringus osalenutest ei tea, et vereanalüüsiga saab hinnata nii kilpnäärme hetkeseisu, testosterooni taset ja kõrvalekaldeid, eesnäärme võimalikku põletikku ja ka eesnäärme vähi tekke riski. Samuti maksatervise näitajaid. Teadlikkus vereanalüüsi väärtuslikkusest küll kasvab Ratniku sõnul meeste seas vanusega, kuid riskirühmad ehk mehed vanuses 40+ kas ei ole piisavalt terviseteadlikud või ei jõua kord paari aasta jooksul tervisekontrolli, ega saa seeläbi ka piisavalt varakult võimalikele haigustele jälile.

Uuringu andmete põhjal hindavad kolmandik mehi, et nad käivad tervisekontrollis kord aastas või vähemalt kord paari aasta jooksul. Seejuures vanema vanuserühma esindajad käivad tervisekontrollis sagedamini kui nooremad.

Tervisekontrolli minnakse, kui tervis juba alt veab

Uuring näitas, et 2/3 meestest väldivad endiselt arsti juures käimist või ka terviseanalüüside andmist. „Uuringus osalenud mehed tõid põhjustena esile, et nad läheksid siis kontrolli, kui juba midagi on tervisega valesti (toim. 76%) või siis, kui nad saaksid vastuvõtule ilma pikema ooteajata (toim. 71%),“ tõi Ratnik esile.

Ka dr Saadi sõnul on hea tervise hoidmiseks võtmetähtsusega ennetav tervishoid ning siin pole erandiks ka mehed. „On väga vale suhtuda profülaktikasse või ennetusmeditsiini skeptiliselt, kuna just see on võti inimese heale tervisele. Ennetamine, mitte ravimine, peaks olema personaliseeritud tuleviku meditsiini keskstrateegia,“ rõhutas ta.

Selleks, et ennetav tervishoid meeste seas paraneks, tuleks dr Saadi hinnangul juurutada profülaktiliste tervisekontrollide rutiini, rahvusvaheline meeste tervise kuu on selle hea näide. „Samuti tuleks tekitada meeldivat keskkonda meeste jaoks nii üldarstiabi tasemel, kui ka haiglates. Ka reklaamidest stiilis „kopsuvähk tapab“ on vähe kasu, kuna keskmine mees lihtsalt ei teadvusta, et see reklaam võib rääkida just temast ja et tema elus olevad terviseriskid tõstavad tõenäosust haigestuda vähki ja ära surra. Mehed, kutsun teid üles kuulama ennast, võtta süda rindu ja registreeruda arsti visiidile, sest ennetav tervisekontroll on teie tervise võti,“ pani dr Saadi meestele südamele.