Rahatarkuse õpetaja Riin Mäesalu: mustal reedel ostlemise asemel võiks raha hoopis kasvama panna

Käes on iga-aastane suur ostupäev must reede. Investor ja rahatarkuse giid Riin Mäesalu on veendunud, et võimalike emotsiooniostude asemel, mida inimesed tihtilugu hiljem kahetsevad, võiks oma raha pigem tulevikuks kasvama panna. Riin teab, et juba väikse summa järjepidev säästmine võib tulevikus rahalist heaolu märkimisväärselt suurendada.

Riin, millised on sinu emotsiooniostud?

Mul on mõned kallimad lemmiktoidud, mida ei suuda vahel ostmata jätta. Meenub ka ülikooliaegne seik, mil tõlketööga teenitud palgast 1000 krooni silmagi pilgutamata kosmeetikapoodi jätsin. Oleksin ma tollal raha kasvatamisest midagi teadnud... Olen end siiski ajapikku harjutanud emotsioonioste vältima. Soovitan Tuleva musta reede kalkulaatori abil arvutada, kui palju elu jooksul selliste ostude peale kulutame ja palju saaksime näiteks III sambas sama rahaga pensioniks vara koguda. Tulemus võib olla üllatav ja mõtlemapanev.

Mis on sinu nipid emotsiooniostude vältimiseks ja raha säästmiseks?

Asjade ostmine iseenesest pole patt, aga kuna me suudame endale ka väga mõttetuid asju pähe määrida, siis jagan paari küsimust, mida ma endalt emotsiooniostude vältimiseks küsin:

1. Kas mul on päriselt seda vaja? Kui ost pole planeeritud, siis jätan asja poodi ja võtan endale ööpäeva mõtlemiseks. Suure tõenäosusega olen asja silmist lastes juba unustanud. Kui aga asi kodus siiski meenub, siis on palju lihtsam distantsilt emotsioonitu otsus vastu võtta. Suure tõenäosusega jääb asi ostmata, sest mul oli poes käies lihtsalt kõht tühi.

2. Ja see toobki meid teise küsimuseni - kas mul on kõht täis? Poes täis kõhuga riiulite vahel jalutades on nii raske ostukorvi üldse midagi tõsta. Mitte miski ei tekita emotsiooni, ostan vaid planeeritut.

3. Kas ma jaksan selle asjaga kaasnevat kohustust kanda? Iga (lisanduv) asi minu kodus kasutab märkamatult minu ajumahtu. Näiteks mul on karp vesivärve, mille kasutamist ma ei prioriseeri. Ometigi tunnen pisikest süüd, et ma pea iial maalimiseni ei jõua. Mida vähem ma asju oman, seda rohkem on mu kodus ja peas ruumi keskenduda päriselt olulistele asjadele.

Millist nõu annaksid inimestele, kes tahaksid ka investeerimisega kätt proovida, aga lükkavad otsust edasi ja vajavad julgustust?

Ka minul võttis esimese teadliku tehinguni jõudmine aastaid, sest tundsin, et pean alustamiseks lugema läbi kõik rahatarkuse õpikud. Tegelikult piisab ühe eestikeelse investeerimisraamatu lugemisest ja seejärel tuleb lihtsalt pihta hakata. Tänaseks olen õppinud, et investeerimisel on kõige olulisem järjepidevus. Investori ja rahatarkuse õpetajana tean, et ka väikese summa järjepidev säästmine võib tulevikus rahalist heaolu märkimisväärselt suurendada. Lisaks, väikeste summadega alustamine maandab ka riske ja kasvatab samm-sammult investornärvi.

Kuhu on sinu arvates mõistlik oma raha investeerida?

Minu hinnangul tuleks kõigepealt investeerimisega alustamisel ära kasutada Eesti riigi pakutav maksuoptimaalsus. Tuleks üle vaadata, millistes fondides on pensioni II ja III sammas, kui palju kulub raha teenustasudele. Eestis II sambasse raha koguv inimene investeerib näiteks oma 1500-eurosest brutopalgast 2% ehk 30 eurot, riik lisab sotsiaalmaksust 4% ehk 60 eurot juurde, ja nii saabki juba 90 eurot investeeritud.

Teiseks tasuks palgatulu saaval inimesel endale avada III sammas. Riik on loonud III samba näol eriti soodsa kogumisvõimaluse, makstes sambasse sissepandud summalt juba järgmisel aastal tulumaksutagastusena viiendiku tagasi. Pensionisambad ongi investeerimisega alustamiseks igati mõistlik esimene samm.