„Juba väiksena õppisin vahet tegema, kas ma vajan või soovin mõnd asja,“ meenutab naine. „Lisaks sain kaasa mõtteviisi, et alati peab ise hakkama saama, ei saa loota teistele,“ räägib Mari- Liis (45), kelle jaoks suurem muutus toimus pärast lahkuminekut, kui kogu vastutus – sealhulgas rahaasjade eest – tuli enda õlule võtta. „Siis hakkasin koostama Exceli tabelit ja põhjalikumalt otsa vaatama iga kulu kategooriale,“ jätkab naine. „See tekitas alguses suurt ärevust ja puudus kindlustunne, aga nüüdseks olen harjunud ning see annab ka teatava vabaduse, et ma ei sõltu kaaslasest.“

Praegu räägitakse aina valjemini lähisuhtevägivallast ning nenditakse nukralt, et üks põhjus, miks naised (aga ka mehed) ei lähe vägivaldsete partnerite juurest ära, on just majanduslik vägivald ning asjaolu, et ohvril ei ole oma rahalist tagalat. Finantshariduse entusiast, õpetaja, MTÜ Naisinvestorite klubi asutaja ja blogi kristiinvesteerib.ee autor Kristi Saare (34) nägemusel oleks järgmine samm lahkumiseks oma raha kogumine. „Mõni alustabki sellest, et korjab sääste sularahas sõbranna kätte, et ühel hetkel partneri juurest lahkudes oleks oma raha olemas,“ lisab naine. Ta täiendab, et säästmise teeb raskeks väärarusaam, justkui oleks vaja väga tark olla.

Loe täispikka artiklit kuidas oma tagalat kindlustada ning Kristi Saare universaalseid soovitusi rahaasjade parandamiseks edasi artiklist.