Hanna Martinson meenutab ammust hetke jõuluajast, mis teda šokeeris: see oli minu jaoks omamoodi reaalsuskontroll

Jõule kirjeldatakse tihti kui aasta ilusaimat püha, kuid IKEA uuringu* järgi võib pühadehooajaks ettevalmistumine kaasa tuua ka väljakutseid. Iga neljas Eesti elanik tunnistab, et on pühade ajal nii väsinud ja stressis, et soovib, et need kiiremini lõppeksid.

Ka laulja ja meelelahutaja Hanna Martinson on seisnud pühadehooaja eel silmitsi väljakutsetega, ent on siiski leidnud viisid, kuidas jõule ja selle ootust rahus nautida.

IKEA algatatud jõuluküsitluse järgi valmistavad eestimaalastele pühade-eelsel ajal muret erinevad asjad: 38% ütleb, et nad ei leia sel perioodil enda jaoks piisavalt aega, mõned on mures eelseisvate kulutuste pärast (34%) ning mõnel napib kingiideid (37%). Rohkem kui kolmandik eestlastest tunneb survet ka jõuludeks ettevalmistumisel ja tähistamisel.

Mõnikord tekivad pinged olukordadest, mis ei ole meie endi kontrolli all. Hanna Martinson on saanud olulise õppetunni – kui on pingeline ja kiire aeg, tuleb aega enda jaoks planeerida. „Sina oled kõige tähtsam, sest kui oled ületöötanud või stressis, siis ei saa ka teiste jaoks olemas olla. Alati on oluline märgata, kui lähedased vajavad rohkem hoolt ja peaksid rohkem iseendale keskenduma ning juhtima sellele tähelepanu,“ rääkis ta.

Plaanide tegemine võib aidata stressi vähendada

Hanna Martinsoni jaoks on november ja detsember aasta kiireim aeg. „Sünnipäevi, mida tähistada, on palju, sealhulgas minu enda oma. Lisaks ka muid üritusi ning tööd ja kahjuks muutub igal üritusel osalemine võimatuks. Vahel on natuke raske enda jaoks aega leida, samas on see väga oluline,“ rääkis Martinson. Seetõttu püüab ta kõik tegevused ette planeerida.

„Näiteks olen juba mõnda aega tahtnud massaaži minna. Mul ilmselt oleks olnud selleks võimalus, aga kõik muud asjad lihtsalt täidavad mu aja ära. Ma tean, et kui ma aja broneeriksin, siis saaksin tunnikeseks ikka lõõgastuma minna ja end aastalõpuga kaasnevast kiirustamisest ja rabelemisest välja lülitada. Aga tihti ei jõua ma isegi aja broneerimiseni. Siit vist ka väike nipp, kuidas endale aega leida – lihtsalt broneeri massaaž ja siis ei ole enam võimalust mõnulemisest kõrvale põigata,“ sõnas naine.

Ta rõhutab ka, et kui lapsed on kaasatud, võivad jõulud olla hoopis teistsugused. „See on täiesti mõistetav, et jõulude ajal teeme lastele kingitusi ja enamasti on nad oma soovides ka üpris vokaalsed ehk neile kingitust leida ei ole kuigi keeruline. Kui aga peab igaühele peres või suguvõsas kingi tegema, siis see on palju suurem väljakutse. Ja sealt saab tihti alguse ka see kurikuulus jõulustress – kuidas kinkida kõigile midagi sellist, mis nad rõõmsaks teeb ja mida neil ka päriselt vaja on? Et jõulustressi vältida, siis oleme täiskasvanutega juba mitu aastat kingituste asemel midagi ühiselt teinud, näiteks spaas või looduses käinud. Me võtame teadlikult selle aja, teeme koos midagi toredat ning see ongi meie kingitus üksteisele. Viimastel aastatel oleme mõnikord teinud täiskasvanutele kingitusi loosipakkidena – juba see teeb elu palju lihtsamaks, kui keskendud kinki tehes ühele inimesele. Lisaks oleme kokku leppinud ka kindla eelarve, millesse kingitus peab mahtuma ning seetõttu kingime üksteisele midagi sümboolset ja leidlikku,“ rääkis Martinson.

IKEA uuringu järgi on 12% Eesti inimestest teinud või saanud mittemeeldiva kingituse. Martinson jagas ka oma kogemust soovimatu kingituse tegemisega. „Käisin seitsmendas-kaheksandas klassis, kui tegime veel kõigile pereliikmetele kingitusi. Ja kuigi keegi ei oodanud, et ma noorena teistele kingitusi teeksin, siis tahtsin seda ikka teha, sest mulle tundus imelik kingitusi vastu võtta, kui ma ise kingitust ei teinud. Aga see ei tähenda, et ma teadsin, mida kinkida. Seega tegin ühele oma õdedest kingituse, mille üle olin väga uhke. Umbes aasta pärast avastasin, et ta polnud neid asju kordagi kasutanud. Järelikult ta seda kingitust ei tahtnud, millest ma olin nii šokeeritud – olin väike laps, säästsin selle kingituse tegemiseks ja talle see ei meeldinud. See oli minu jaoks omamoodi reaalsuskontroll. Nüüd ma muidugi naeran selle üle ja tean, et see on just see asi, mida kingitustega teha ei tohi. Kui pole ühtegi head ideed, siis pole kindlasti mõtet asju osta ainult kinkimise pärast,“ jagas ta.

Rollide jagamine aitab ära hoida vaidlusi

Hanna Martinsoni ootus jõulude ajal on perega koos aega veeta. „Meie traditsioon on jõulude ajal koos veeta vähemalt paar päeva, kui mitte rohkem. Jõuluõhtusöök on meil alati koos, seega on toit meie peres oluline tegur. Jõulude ajal üritan telefonis vähem aega veeta ja olla rohkem hetkes. Nii et soovitan kõigile – proovige olla oma lähedastega hetkes. Jõulupilte saab alati hiljem tuunida ja üles panna, ei pea seda tegema täpselt jõuluõhtul,“ rõhutas ta.

Üle neljandiku IKEA uuringule vastanutest ütles, et nende kanda on kõik jõuludega seotud kohustused – koristamine, toidu valmistamine, kodu kaunistamine ja kingituste tegemine. Hanna Martinson on oma peres leidnud viisi, kuidas rolle jagada ning selgitab, kuidas see isegi erimeelsusi vältida aitab.

„Oleme õppinud, et üks asi, mis tekitab meie jaoks pingelisi olukordi, on see, kui köögis on mitu kokka. Iga inimene valmistab toitu veidi teistmoodi ja siis üks kipub teist õpetama. Seetõttu oleme omavahel ära jaganud, kes teeb lõunasöögi, kes teeb jõuluõhtusöögi soolase käigu, kes magustoidu jne. Jagame rollid nii, et igaühel on natuke vastutust ja see hoiab ära ka vaidlused,“ rääkis Martinson.

Talvel ja jõulude ajal veedab ta perega palju aega Saaremaal. „Kui rääkida jõulukaunistustest, siis meie maakodu Saaremaal on jõuludeks palju rohkem ehitud kui minu enda kodu Tallinnas. Küll aga toon jõulude ajal koju alati jõuluhõngu – söön jõulutaldrikult, joon suurtest jõulukruusidest kohvi või teed, süütan küünlaid, kaunistan jõulutuledega. Need on need pisiasjad, millega mulle meeldib pühademeeleolu hinge ja koju tuua,“ sõnas Martinson.

Lisaks jagab IKEA Eesti sisekujunduse osakonna juhataja Pedro Castro, et kõige pimedamal ajal saab kohest hubasust luua pehmete soojade jõulutuledega. „Kõige energiasäästlikumad on LED-valgusketid ja lambipirnid. LED-pirnid kestavad kauem ja tarbivad vähem energiat kui hõõglambid. LED-valgustiketid kasutavad ka laetavaid akusid ja on sisseehitatud taimeriga, mis lülitab tuled põlema iga päev samal kellaajal ja hoiab neid põlemas 6 tundi,“ rääkis Castro.

Kodu sisustamisel soovitab Castro inspiratsiooni ammutada enda ja oma pere isiksusest. „Laske oma loovusel särada. Kombineerige mõned vanad lemmikud uue pühadelaua dekoratsioonide ja pidulike kaunistustega, et luua stiil, mis on teie pere moodi. Vaadake üle, mis kaunistused teil juba olemas on ja millised uued aktsendid võiksid toimida,“ ütles ta.