Vägivallaennetuse tunnustusauhinna pälvinud, räiget lähisuhtevägivalda talunud Merli lugu: terapeut soovitas mul hoida asjad pakituna
„Kõige olulisem on küsida abi ja julgeda rääkida,“ sõnas lähisuhtevägivalla ellujääja, täna ohvreid abistav kogemusnõustaja Merli Kaunissaar (32), aasta lõpus antud intervjuus Naistekale. Eile pälvis naine vägivallaennetuse tunnustusauhinna.
„Suhte jooksul olid esindatud kõik vägivallaliigid: põhilised oli vaimne ja füüsiline, kuid nüüd neil teemadel rohkem lugenu ja õppinuna saan aru, et tegelikult esines ka seksuaalset ja majanduslikku vägivalda,“ nendib Merli. „Me ei elanud koos ja õnneks selleni isegi ei jõudnud – pärast suhte lõppu tuli välja, et mehel oli kodus elukaaslane! –, aga tegemist oli niivõrd kontrolliva vägivallatsejaga, et ta suutis seda isegi distantsilt teha.“
Paljud naised ei pea seda füüsiliseks vägivallaks, kui partner tõukab või juustest tirib, aga vägivald on see ometigi. „Füüsiliseks vägivallaks ei kvalifitseeru pelgalt konkreetne seik, mil lööja rusikas käib ohvri näos ära, vaid ka lükkamine, raputamine, asjadega loopimine jms,“ rõhutab Merli. Kõike seda esines temagi suhtes. „Palju kogesin ka vaimset vägivalda: nii haiglast armukadedust kui olukordi, kus mees läks marru, et kandsin teinekord tema arvates liiga lühikest kleiti või värvisin huuled punaseks,“ kirjeldab naine. „Ta küsis: miks sul on vaja tähelepanu teistelt meestelt? Püüdsin selgitada, et ma ei tee seda teiste jaoks, vaid et ise ennast hästi tunda, aga tema sellest aru ei saanud.“
Merli soovitused vägivalla all kannatajatele: