„Ma tunnistan, et vahel söön toidulisandeid nii hoogsalt, et muu toitu nautimiseks mahti ei jagugi,“ tunnistab Anu. Sellest rääkis ta ka sügisel toimunud Anne & Stiili konverentsil „Kuidas jääda muutuvas maailmas iseendaks!“, peale mida kutsus üks staararst teda sotsiaalmeedias korrale. Noomiv epistel algas sõnadega: „Anu, sina ka ajad sellist jama suust välja! Ka sul...“ ja järgnes pikk epistel. Anu lõpuni ei lugenud. „Mul on kombeks negatiivse energiaga suhtlusi eirata,“ ütleb ta. „Negatiivsed kirjad või kommentaarid viskan vipsti vasakule, mul on neist pohhui,“ ütleb Anu. Vahel ajab eiramine süljepritsijad rohkemgi marru. Ilmselt tundub neile, et mida valusamalt panna, seda suuremat tähelepanu saab: Nagu liputajad.“ Anu lükkab pigem, enda ekraani ees kurnamise asemel, alla uisud või suusad, värvib huuled ja libiseb energiaringile. „See annab energiat, mitte ei võta,“ ütleb ta. „Hea raamat või film on sama tõhus.“

Kuidas Anu Saagimiks saamiseks peab vaeva nägema?

Anu satub klassikokkutulekutele harva, kui üldse. „Viimati saatis keegi osalenutest mulle pildid ja ilma igasuguse irooniata, hakkasin lahinal nutma. Kõik nad nägid välja nagu tädid ja onud. Ilmselt näen ka ise, ilma meigi ja ägedate kostüümideta, samasugune välja. Keegi pole oma tegelikuks vanuseks valmis. Polnud ma seda 27selt, ammugi veel täna.

Olgu töö- või puhkepäev, sinna tuleb mahutada, nui neljaks, ilurutiinid ja hooldused. Jah, see nõuab aega, ressurssi ja vaeva, aga siis tuleb selle arvelt millestki loobuda või kompromisse teha. „Vanadus pole argpükside jaoks,“ naerab Anu. „Ja see igavikuline küsimus, kuidas säilitada nooruslikkust? Lihtne ju! Ela ausalt, söö aeglaselt ja valeta, kui sinult vanust küsitakse. Esimene ja viimane ei lähe hästi kokku, aga tegelikult... Alati, kui mult vanust küsitakse, vastan: „See pole teie asi.“ See tähendab, et ma pole kordagi oma vanust valetanud. Ja see on tõsi!“

Logi sisse ja/või hakka Delfi Kogupaketi tellijaks, et vaadata täispikka saadet või kuulata seda podcast’ina!