„Olin Tinderis umbes kaks aastat. Olen kahe kõrgharidusega, töötanud pikaaegselt juhtivatel kohtadel, oma maja, auto, investeeringud, sportlik, mul on üks teismeline laps pikaaegsest suhtest, kes elab minuga, ma ei petnud oma eksi ega olnud vägivaldne ja olin mitu aastat juba karsklane jne.

Otsisin kaaslast, kellega uuesti alustada, ja unistasin uuest lapsest. Vastu vaatasid siis sellised ca üle 40-aastased igavad, enesekesksed, kohati vaimsete häiretega, eluülikoolist, spirituaalsed veganid, kes vaatasid mind lihtsalt jalgadega rahakotina. Mõned kutsusid ennast ise restorani, kellega sai sedasi suht-koht viisakalt vestlus ära lõpetatud. Üks umbes 40-aastane naine hakkas rääkima, et tegelikult ei tohiks lapsi saadagi, kuna „Maal saavad ressursid otsa ja et naise ajus toimuvad halvad muudatused pärast lapse saamist“ jms selliseid rumalusi. Muidu vaatasin, et oli väga ilus naine, aga peast ikka väga katki.

Väga hull oli olukord just Eesti naistega, kelle egod on ikka täiesti läbi lae. Nende arvamuse kõrvale ei mahu ükski teine arvamus. Leidsin pärast kõike seda väntsutamist ühe vene taustaga imelise inimese, kellega on lootust ka laps saada ja uuesti perega alustada. Kustutasin nüüd lõpuks Tinderi. Kui sellest ka midagi välja ei tule, jätkan pigem üksi kui selliste vaimuhaiguste käes põdejatega.“