Oluline meelespea lapsevanemale: millist valuvaigistit ja mis annuses anda lastele
Talvel tuleb paljudes lastega peredes rinda pista erinevate viirushaigustega, mis toovad sageli kaasa ka vajaduse alandada palavikku ja vähendada valu. Apteeker annab ülevaate, milliseid valuvaigisteid ja palavikualandajaid on imikutele ja lastele käsimüügis saadaval ning mida tuleks nende manustamisel tähele panna.
Benu apteegi proviisori Kerli Valge-Rebase sõnul on apteegis lastele saadaval valu vaigistamiseks ja palaviku alandamiseks kaks toimeainet – paratsetamool ja ibuprofeen, millest esmavalikuna soovitab ta paratsetamooli. „Kui aga varasem kogemus lapsega on näidanud, et antud toimeaine ei ole piisavalt efektiivne valu või palaviku leevendamisel, siis kindlasti tasuks proovida ibuprofeeni,“ räägib Valge-Rebane.
Proviisori sõnul ei pea valu kannatama ning valuvaigistit võib anda lapsele ka siis, kui tal ei ole palavikku. „Kuna väikelapsed ei oska öelda, et neil kuskil valutab, vaid annavad sellest aimu oma käitumisega – on virilad, nutused, ei taha süüa ega mängida, siis minu soovitus oleks usaldada oma instinkti, sest iga lapsevanem teab, milline on tema laps tavapäraselt,“ julgustab Valge-Rebane lapsevanemaid.
Sama toimeaine erineval kujul
Kui ibuprofeeni on väikelastele ainult siirupina, siis paratsetamooli on lisaks ka raviküünaldena, mis on mõeldud rektaalseks kasutamiseks. Suurematele lastele alates 7ndast eluaastast, kes kaaluvad üle 20 kg, on valikus ka ibuprofeeni närimistabletid.
„Kas eelistada siirupit või raviküünlaid sõltub lapsest ja ka lapsevanemast, samuti haigusega kaasnevatest sümptomitest,“ selgitab proviisor. Ta toob näite, et kui laps oksendab, on parem manustada ravim küünlana, kui aga esineb kõhulahtisust, tasuks eelistada siirupit. „Selliselt toimides saab olla kindel, et manustatud annus sai ka päriselt sisse võetud. Teinekord on raviküünla paigaldamine öösel magavale lapsele mugavam kui siirupi võtmine. Kindlasti on ka lapse eelistused olulised, näiteks kas lapsele sobib siirupite magus maitse,“ toob Valge-Rebane välja.
Kuidas arvutada õiget ravimiannust?
Proviisori sõnul on selleks, et ravimil oleks piisavalt tugev toime ja ei tekiks ohtu üleannustamiseks, oluline teada lapse kehakaalu, kuna ravimi koguse arvutamine käib imikutel ja väikelastel just selle järgi.
„Paratsetamooli antakse lastele 10-15 mg kehakaalu kilogrammi kohta iga 4-6 tunni järel ning maksimaalne lubatud koguannus ööpäevas on 60 mg/kg kohta. Ibuprofeeni tuleks manustada aga 7-10 mg kehakaalu kilogrammi kohta 3-4 korda ööpäevas ehk 6-8 tunniste vahedega, mis teeb maksimaalseks ööpäevaseks annuseks 30 mg/kg kohta,“ selgitab Valge-Rebane.
Palaviku alanemist võib oodata mitte kiiremini kui poole tunni pärast, aga vähemalt 1-2 tunni möödudes ravimi manustamisest. Keskmiselt võiks palavik alaneda 1-1,5 kraadi võrra. „Paratsetamooli mõju võib kesta neli kuni kuus tundi, ibuprofeenil isegi kuni kaheksa tundi,“ räägib apteeker.
Ibuprofeeni ja paratsetamooli võib manustada vaheldumisi juhul, kui ravimi valuvaigistav või palavikku alandav toime pole olnud piisavalt tugev või kui need tulevad tagasi enne, kui sama toimeainega ravimit tohiks uuesti manustada. „Näiteks kui laps sai kell 8 hommikul paratsetamooli, kuid kella 10 ajal oli ta endiselt viril, nuttis või kurtis valu üle, siis võib juurde manustada ibuprofeeni. Selle näite puhul võib uue annuse paratsetamooli manustada alates 14st (vahe 6 tundi) ja vajadusel ibuprofeeni kell 18 (vahe 8 tundi),“ toob apteeker näite. „Alati tuleb jälgida, et kasutades erinevate brändide tooteid ei ületataks soovitatavat ööpäevast maksimumannust.“
Üleannustamine võib tuua nii kergeid kui rasked haigussümptomeid, mida võib esmapilgul olla raske eristada tavapärastest haigussümptomitest. „Kõige klassikalisemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, kehv enesetunne, isutus, pearinglus, uimasus ja kõhuvalu,“ loetleb Valge-Rebane ning hoiatab, et suures koguses üleannustamine võib lõppeda näiteks maksa- või neerukahjustustega ning raskemal juhtudel ka kooma ja surmaga.
Selleks, et hoida ülevaadet ravimi annustest ja hinnata toimet, soovitab apteeker pidada rohu manustamise kohta tabelit, mis sisaldab kellaaega, manustatud toimeainet ja kogust ning lapse kehatemperatuuri. „Kui on vaja rohtu manustada öösel või lapsevanemad peavad last ravima kordamööda, aitab tabel olukorral silma peal hoida. Ka arstile minnes on selline tabel väga informatiivne,“ räägib Valge-Rebane.
Kui ravim ei jõua imenduda
Võib juhtuda olukordi, kui laps on peale ravimi võtmist kas oksendanud või soolt tühjendanud ja ravim pole pruukinud jõuda imenduda. „Kõik sõltub kui kiirelt peale ravimi manustamist laps soolt tühjendas või oksendas ehk kas on võimalus, et midagi siiski imendus. Kui väljaheites või okses on selgelt näha ravimit, siis võib eeldada, et ravim sai väljutatud. See juhtub tavaliselt, kui ravimi manustamisest on möödas alla viie minuti ning sellisel juhul võib sama annust uuesti anda,“ räägib proviisor.
Kui ajaline vahe aga oli pikem ning väljaheites või okses ei ole selgelt ravim eristuv, siis tuleks oodata üks-kaks tundi, et hinnata olukorda. „Kui valu või palavik ei ole peale selle aja möödumist paranemise märke näidanud, siis võiks võimalusel manustada teise toimeainega ravimit ehk kui enne kasutati paratsetamooli baasil preparaati, siis nüüd proovida ibuprofeeni ja vastupidi,“ soovitab ta.
Vajadusel pöördu arsti poole
Kui lihtsamaid haigusi saab lastel ravida kodus, siis kestva või ravile allumatu palaviku või valu korral soovitab Valge-Rebane kindlasti pöörduda arsti poole. „Kui palavik tekib alla 3 kuu vanusel imikul, siis tuleks esimesel võimalusel arstiga konsulteerida. Kui palavik tekib vanemal lapsel ja ei möödu kodusel ravil peale kolme päeva, tuleks samuti arsti poole pöörduda,“ rõhutab proviisor ning lisab, et kui tegemist on trauma või mõne kroonilise haigusega, siis tuleb valuvaigisteid kasutada vastavalt arsti koostatud raviplaanile.
