Ma ei olnud valmis ärevuseks, mida vanusevahe kaasa tõi

Mu abikaasa on väga hea tervise juures ning mitte 50-aastase mehe kohta, vaid igas mõttes. Alpi öömaja omanikuna on ta töö füüsiliselt väga nõudlik ning suusatajana on ta rohkem vormis kui enamus 20-aastased. Tihti ei suuda ma temaga sammu pidada. Aga see ei peata mind muretsemast.

„Millal oli su viimane kolonoskoopia?“ pärin. „Sa peaksid rohkem joogas käima,“ tuletan talle pidevalt meelde.

Mu muretsemine läheb juba üle võlli. Ma ei usu, et mees suudab enda eest hoolitseda - midagi, mida ta on juba aastakümneid teinud - ning tema jaoks ei kehti samad reeglid, mis mulle. „Ma olen noorem,“ põhjendan. See on okei, kui mina väldin arste ja söön vahel rämpstoitu.