„Me läheme suhtesse sageli mitteteadliku ootusega, et kui meie partner on meile see „õige“, siis me mõtleme sarnaselt, tunneme sarnaselt ja tahame sarnaseid asju. Romantilises faasis ehk siis armumise ajal see nii tundubki – me veedame koos palju aega, loeme justkui teineteise mõtteid, lõpetame lauseid ja isegi meie unistused on sarnased. Vähemalt meile tundub nii.

Paraku on see vaid illusioon, sest oleme kõik unikaalsed ning meil on päris palju erinevaid vajadusi, soove ning igatsusi. Sageli on meil üsna erinev arusaam, kuidas asjad siin elus käivad ja eelkõige just seepärast et pärineme erinevatest peredest. Ühed meist väljendavad väga kõvahäälselt omi soove ning vajadusi ja teised seevastu pigem ei ütle kunagi, mida nad soovivad või päriselt tahavad. Selline suhtedünaamika võib sageli viia lahku kolimiseni, sest pinged kogunevad ning ühel hetkel oma vajaduste ja soovide mitteväljendaja või siis „allaandja“ kannatus katkeb. Või kui isegi erinevad soovid on avalikuks tulnud, siis on meil sageli lugu, et ilmselt see inimene on ikka meie jaoks „vale“.