„Oleme aastaid koos elanud ja eks ikka ajapikku romantilised žestid vähenevad ja kirg kaob. Otsustasin sellest rääkida ja tegin mehele vihje, et ma nii igatsen tema toodud lillekimpe - need olid alati nii hästi läbimõeldud ja ilusad. Kuna ta on tavaliselt hästi vihjetest aru saanud, piirdusin selle ühe korraga ja jäin ootama. Läkski mõni päev mööda ja kui töölt koju tulin, oli roosiõitest rada maas. Olin meeletult elevil - kujutasin ette, et rada viib magamistuppa, kus ootab mind mu kallis mees, kes on just pesus käinud, laual on lillekimp, mõned küünlad... Hakkasin ka ennast juba vaikselt paljaks koorima, kui sain järsku aru, et rada viib kööki.