Tülika kolleegi välimääraja: kuidas tulla toime töökaaslasega, kes teisi ei austa?

Keskmiselt veedavad inimesed kolmandiku ärkveloldud ajast tööl. Selleks, et töö ei muutuks ebameeldivaks, peab õhkkond nii kontoris kui kodukontoris olema vahetu, aus ja lugupidav. Enamus on olnud olukorras, kus töökaaslase märkused, harjumused või suhtumine mõjuvad häirivalt. Oluline on ära tunda, kus on piir ja olla valmis tegutsema.

Üldiselt võiks probleem laheneda sõbraliku nügimisega, kuid kui su tülikas kolleeg sellest veel rohkem indu saab, on mõistlik kaasata mure lahendamisse juhatus.

Kolleeg, kes sinust üle räägib

Hea vestluskaaslane esmalt kuulab, seedib öeldut ja seejärel avaldab oma arvamust. Aeg-ajalt juhtub meil kõigil, et ruttame rääkima enne, kui vestluskaaslane ei ole oma mõtet lõpuni jõudnud öelda. Kui sinu kollektiivis on kolleeg, kes pidevalt vestlustesse sisse sõidab ja teiste juttu koosolekutel katkestab, võib see olla märk ebaviisakast suhtumisest. Lisaks sellele, et üle rääkimine on ebameeldiv, kuna viib hääle tõstmise või karjumiseni, venitab see koosolekut pikemaks ja raiskab kõigile olulist tööaega. Kõige mõistlikum on sellest kolleegile sõbralikult märku anda, kas eraldi rääkides või tiimikoosolekul. Et see rünnakuna ei tunduks, võiksid oma seisukohta põhjendada sellega, et kui igaüks eraldi räägib, saavad kõik teineteisest paremini aru.

Kolleeg, kes teeb nalju ainult teiste kulul

Solvavate kommentaaride või naljade tegemine kellegi teise arvelt on selge ebaviisakuse märk. Isegi, kui kõigil on hommikul kohvinurgas kogunedes hea tuju, võib üks veider kommentaar terve kontoriõhu paksuks muuta. Kui su töökaaslane pidevalt kellegi teise kulul lõõbib, alavääristab või diskrimineerivaid žeste teeb, tuleks talle olukorra tekkimisel sellest kohe märku anda. On oluline öelda, et selline suhtumine ei ole teistele tolereeritav. Võib juhtuda, et ta ise ei saa aru, et ta käitumine ebaviisakalt võib mõjuda.

Kolleeg, kes kontoris suitsetab

Kontoris on suitsetamine reguleeritud nii seadusega kui ka tööandja poolt. Tubakaseaduse järgi võib siseruumides suitsetada vaid selleks ettenähtud ruumis või õues, see käib ka e-sigarettide ja teiste suitsuvabade tubakatoodete kohta. Kui sul on avatud kontor ja kolleeg oma laua ees e-sigaretti pahvib, on sul õigus paluda tal minna ettenähtud ruumi või õue. Kui su kolleeg aga rõdul suitsetab, kuid koni köögi prügikasti viskab, on sul õigus tal paluda see visata prügikasti õue. Kõige häirivam on mittesuitsetajatele sigaretisuits, kuna see sisaldab vingugaasi ja tõrva ning on passiivsel tarbimisel tervisele kõige kahjulikum. Seega oleks mõistlik kontoriruumides üldse mitte suitsetada. Kui suitsetamist maha jätta ei õnnestu, võib parem valik olla mõne suitsuvaba alternatiivi tarbimine selleks ettenähtud ruumis. Näiteks kuumutatav tubakas ei põle, mistõttu eritub selle tarbimisel oluliselt väiksemas koguses lõhna ja kahjulikke aineid. Veel üks suitsuvaba alternatiiv on nikotiinipadjad.

Kolleeg, kellel on kogu aeg halb tuju

Kõigil tuleb ette päevi, kus energia on nullis ja ees on sinised prillid. Sa võid anda kolleegidele märku, et täna on sul raske päev, siis nad teavad sellega arvestada. Murekoorma jagamisel võib olla ka tiimis kolleege lähendav roll. Kui sul on aga töökaaslane, kes on viimased kaks kuud iga päev pahas tujus ja elab seda teiste peal välja, siis on aeg talle tema käitumisest märku anda. Kõige lihtsam on temaga sellest rääkida, teinekord piisab vaid sõbralikust vestlusest, et murekoormat kellegagi lihtsalt kergitada. Kui sa näed, et kolleeg on endassesulgunud ega näe oma halvale tujule lahendust, on mõistlik tal soovitada rääkida vaimse tervise spetsialisti, näiteks psühooloogiga.

Kolleeg, kes teisi taga räägib

Kolleegide kohta kuulujuttude levitamine on selge märk mürgisest tööõhkkonnast ja teiste vastu austuse puudumisest. Töökollektiivides on tihti probleemiks kuulujutud, kuid raske on välja selgitada, kes neid levitab. Lisaks on kuulujuttudel komme levida, kuna salajased teemad tekitavad inimestest elevust. Esimene samm on välja selgitada, kes kuulujutte levitab ja talle sellest märku anda. Kui sa oled töötaja ega soovi ise probleemi lahendada, on sul õigus juhatusele sellest märku anda, kes saab tõhusa lahenduse leida.

Ebaviisaka kolleegiga tegelemine nõuab omajagu diplomaatiat ja enesekindlust. Kõige olulisem samm on väljendada oma muret konkreetse käitumismustri üle ja selgitada selle negatiivset mõju töökeskkonnale. Üldiselt võiks probleem laheneda sõbraliku nügimise järel, kuid kui su tülikas kolleeg sellest veel rohkem indu saab, on mõistlik juhatust probleemi lahendamisse kaasata. Üks hea tava on tuletada ka töökoosolekutel meelde hea käitumise reeglid, nimesid otseselt nimetamata.