Kuus vajalikku soovitust! Keegi meist ei taha reisil rahavarguse osaliseks sattuda. Kuidas targalt riske maandada?
(3)
Eesti heitlikust kliimast reisivad inimesed üha enam sooja päikese alla teiste riikide kultuuri nautima. Et reis kulgeks sujuvalt, on oluline teha raha ja maksevahendeid puudutavad otsuseid eelkõige turvalisust silmas pidades. SEB turbejuht Kätlin Kukk andis kuus soovitust, kuidas tema ise reisile minnes riske maandab.
Viige ennast kurssi sihtriigi turvalisuse ja võimalike ohtudega. Kõige lihtsam viis selleks on guugeldamine. Pöörake seejuures erilist tähelepanu, millised on riigis esinevad peamised kuritegevuse tüübid, näiteks taskuvargused, inimröövid jne.
Leitud info põhjal saab planeerida rahaliste vahendite kasutuse – kas kasutada sularaha, pangakaarti, nutilahendusi või kõiki kolme. Tasub ette mõelda, millised olukorrad võivad reisil tekkida ning milline maksevahend on nendes olukordades kõige mõistlikum lahendus. Mõelge läbi, mida teete siis, kui valitud rahalise vahendiga midagi juhtub ning millised on sellisel juhul alternatiivid. Näiteks, kui rahakott sularahaga ära varastatakse, siis kuidas ja milliste vahenditega edasi toimetada.
Kätlinil endal on reisil alati kaasas kolm pangakaarti: peamine kaart, mis on eraldiseisev igapäevaselt kasutatavast pangakaardist ja kontost ning miks mitte teises pangas. On oluline, et kaart oleks seotud kontoga, kus ei ole suuri rahasummasid ja püsivaid sissetulekuid, vaid et sinna saaks raha kanda vastavalt vajadusele. Nii saab kaarti kasutada nii majutusbroneeringute tegemiseks kui ka reisil ostlemiseks, kuid ei pea tundma ohtu, et pangakaardi kadumine või selle andmete lekkimine suurem püsiva kahju kaasa tooks.
Teiseks kaardiks on Kätlinil krediitkaart, sest mõned majutusasutused välisriikides ei aktsepteeri deebetkaarti maksevahendina. Krediitkaartide puhul peaks hoidma pigem madalaid limiite ja hoolikalt jälgima, kus kaarti kasutada.
Kolmas kaart on n-ö tagavarakaart, mida ei kanta reisil kaasas igapäevaselt ning kasutatakse vaid hädaolukordadeks.
Hoidke pangakaartidel kasutuslimiidid madalad ning võimalusel võtke maha internetiostude funktsionaalsus, mille saab vastavalt vajadusele aktiveerida. Seejuures ärge andke oma pangakaarti kellegi teise kätte – kaart peab olema sinu läheduses ja nägemisulatuses.
Pangaautomaadist sularaha välja võttes kontrollige, et sellel ei oleks kahtlaseid kahjustusi või lisaseadmeid. Sularahaautomaatidesse võib olla paigaldatud kurjategijate poolt skimmer ehk andmelugeja, mis teie kaardiandmeid kopeerib. ATM-i kasutamise puhul võtke aeg, et kontrollida visuaalselt ega masinal pole kahtlust tekitavaid kahjustusi, näiteks teibi või liimi jääke, või silmaga tuvastatavaid lisaseadmeid, näiteks kaardisisestusaval või klaviatuuril kahtlaseid tihendusi või logisevaid osasid.
Sularaha summad, mille reisile kaasa võtate, võiksid olla pigem väikesed. Suurimaks ohuks on siinkohal see, et sularaha kaasas kandes võib ette tulla olukord, kus kaotate korraga kogu kaasasoleva summa – olgu siis tegemist varguse või hooletusega. Kui juhtute kaotama pangakaardi, siis on interneti olemasolul võimalik kiirelt reageerides kaart internetipangas sulgeda või teha kõne panga infotelefonile ja võimalikud kahjud saab minimeerida. Salvestage oma telefoni alati ka pankade kontaktid, et vajadusel kiirelt ühendust võtta.
Hajutage riske! See kehtib nii reisil olles kui ka igapäevaelus. Kui kõik asjaajamised ja arvepidamine on ühes telefonis ja see ära varastatakse, kukub kogu elu piltlikult kokku. Et seda ei juhtuks, peaks hajutama finantsasjaajamised mitme konto ja pangakaardi vahel. Hoidke valmiduses alati plaani B ja mõelge igaks juhuks ka plaanile C. Siinjuures on oluline ka see, kas reisite üksi või mitmekesi. Üksi reisides on kogu vastutus teil endil, mitmekesi on aga riske võimalik rohkem hajutada.
