Kõige olulisemad kogumise ja säästmise põhimõtted, mis tuleks oma (vana)vanematele kiiremas korras selgeks teha

Kuigi raha säästmise ja kasvatamise soovitused kehtivad igas vanuses, muutuvad seoses pensionile jäämisega paljudel inimestel nii tarbimisharjumused kui ka -võimalused. Mida oma varade korraldamisel silmas võiks pidada, et olla valmis ootamatuteks kuludeks ja nautida elu, annab nõu Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.

Kogumise ja säästmise üldised põhimõtted kehtivad igas vanuses. Kõige olulisem on omada head ülevaadet nii kuludest kui tuludest ning selleks on kõige lihtsam oma igakuised sissetulekud lihtsalt kirja panna kas paberile, digitaalselt või mõnda spetsiaalset selleks loodud nutirakendust kasutades. Parema ülevaate saamiseks tuleb kulud ja tulud kategoriseerida. Kõige üldisemad kulude kategooriad on püsikulud ja jooksvad kulud. Püsikuludeks liigituvad näiteks kommunaalarved ja muud vältimatud eluasemekulud, klubide ja seltside regulaarsed liikmemaksud. Jooksvad kulud on kulud toidule, kütusele, majapidamistarvetele ja spontaansele meelelahutusele. Tavapärased tulud on palk, pension ja regulaarselt laekuvaid toetused, dividendid, renditulu või muu sissetulek.

Kui ülevaade tuludest ja kuludest olemas, võiks järgmine samm olla kuueelarve ja suuremate kulutuste planeerimiseks aastaeelarve koostamine. See aitab kulutusi paremini planeerida ja panna raha kõrvale suuremateks väljaminekuteks või säästmiseks ja kasvatamiseks.

Veidi sularaha tasub kodus hoida

Et olla valmis ootamatuteks kulutusteks või regulaarse sissetuleku vähenemiseks, on igas vanuses oluline omada rahalist tagavara. Olenemata kogumise eesmärgist, on kõige tähtsam teha seda järjepidevalt ja kui kogumisega ei ole veel seni alustatud, tasub seda teha juba täna. Rahaline tagavara pakub tuleviku suhtes alati suuremat kindlustunnet või võimalust tegeleda sellega, mis tõeliselt rõõmu pakub.

Väikest rahatagavara tasub hoida kodus, näiteks Eesti Pank soovitab ühel leibkonnal kodus hoida nädalane sularahavaru. Suuremaid summasid on turvalisem hoida pangakontol. Kogumist lihtsustab eraldi konto, mis ei ole seotud igapäevaselt kasutusel oleva pangakaardiga. Pangad pakuvad selleks eraldi kogumiskontosid, mille pealt makstakse ka intressi.

Kolmandik pensioniealistest teenib lisatulu hoiustamisega

Kui kogutud rahatagavara on juba suurem ja lähiajal pole plaanis seda kulutada, on mõistlik paigutada säästud tähtajalisele hoiusele lisatootlust teenima. Kahjuks näitab statistika, et paljud Eesti eakad ei tegele hoiustamisega, vaid hoiavad säästusid tavalisel pangakontol, kus raha väärtus ei kasva. Kõigist 66-aastastest ja vanematest Coop Panga klientidest on olemas tähtajaline hoius vaid kolmandikul. Kuigi tähtajaliste hoiuste intressid pole ammu nii kõrged olnud kui kahel viimasel aastal, siis ennustatakse, et peagi võivad intressid taas langema hakata. Sellepärast on mõistlik hoius avada pigem kohe kui hiljem. Kõik hoiused – nii nõudmiseni kui ka tähtajalised – on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta igas krediidiasutuses ja paljud kasutavad neid raha hoidmiseks ja kasvatamiseks just seetõttu, et hoiustamise puhul puudub investeerimisrisk ja raha teenib fikseeritud tootlust.

Need, kes rahakogumist tähtsaks ei pea, sageli ülehindavad olemasolevate sissetulekute püsivust ja alahindavad oma eluiga. Statistilise keskmise järgi on tänasel 65-aastasel inimesel elada veel 18 aastat. See on pikk aeg, mille jooksul jõuab igaüks veel nii koguda kui ka kulutada. Seetõttu ei tasu pensionikka jõudes kogu oma teist ja kolmandat sammast välja võtta, vaid kogumist jätkata.

Samuti ei maksa pensionikka jõudes täielikult loobuda investeerimisega seotud riskist – finantsturgudel kehtib reegel, et mida konservatiivsemad on investeeringud, seda madalam on oodatav tootlus. Aktsiaturud küll kõiguvad vastavalt majandustsüklitele üles-alla, aga võrreldes riskivabade kogumistoodetega on aktsiatel olnud pikas perspektiivis alati ka suurem tootlus. Näiteks Rootsi riiklikus pensionifondis AP7 Safa hoitakse inimese 65. eluaastal tema varadest 75% ja 70. eluaastal 50% aktsiates.

Pensionifondi tasu olgu madal

Pensionifondide juures tuleb tähele panna selle valitsemistasusid. Pensioniühistu Tuleva hinnangul on kõige levinum viga investeerimisel oma peamise vara hoidmine kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis. Mõistlik on eelistada madalate tasudega indeksfondi.

Suur osa Eesti pensionäridest on otsustanud jätkata töötamist. Seni, kuni ollakse tööturul aktiivne, tasub jätkata kogumist kolmandasse pensionisambasse. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab järgmisest aastast 22% tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15% inimese aastasest tulumaksustatud bruto sissetulekust, ega ole üle 6000 euro. Kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sisemaiseid just nii palju, kui keegi ise soovib.

Kodulaenu saab võtta ka vanemas eas

Kodu peab vastama võimalustele, selle ülalpidamine ei tohiks olla liialt kuluks, aga unustada ei saa ka oma koduga seotud emotsionaalset väärtust, mistõttu peab seal olema eelkõige mõnus elada. Kui laste väljakolides väheneb ruumide vajadus või soovitakse vahetada olemasolev elamine uue kodu vastu, mida oleks lihtsam ja soodsam üleval pidada, on hea teada, et kodulaenu on võimalik saada ka vanemas eas.

Üldjuhul on pangad seadnud kodulaenu saajate vanusepiiri 21 ja 75 aasta vahele, mis tähendab, et laenuvõtja ei või olla noorem kui 21-aastane ning laenu lõppedes vanem kui 75-aastane. Selline praktika on turul olnud juba paar aastakümmet ja siin on olnud suunanäitajaks keskmiselt elatud aastate statistika.