Viimane IKEA uuring „Kodune elu“ näitas, et kui paluda inimestel ette kujutada oma ideaalset kodu, siis 47% Eesti elanikest ütleb, et ennekõike peaks see olema koht, kus välismaailma saginast puhata ja lõõgastuda. Võimalus kodus lõõgastuda raamatu, televiisori, muusika või muu südamelähedase tegevusega on vaimse heaolu säilitamiseks väga oluline enam kui kolmandikule inimestest Eestis.

Peaasi psühholoog Kristel Habicht-Spriit ütles, et kodu tähendus varieerub suuresti inimeseti ning on sügavalt juurdunud isiklikesse väärtustesse ja uskumustesse. „Väljendid nagu „kodu on minu kindlus“ tõstavad kodu kontseptsiooni oluliseks osaks isiklikust heaolust ja eluga rahulolust. Paljude jaoks võib kodu olemus ulatuda füüsilisest ruumist kaugemale. Kodu tähendus võib olla sama palju seotud suhete ja emotsionaalse keskkonnaga,“ selgitas ta.

Korrastatus on palju enamat kui lihtsalt esteetika

Peaaegu iga kolmas inimene Eestis nimetab korras ja puhast kodu peamiseks vaimse heaolu allikaks. Veelgi enam, korras ja organiseeritud kodu on 38% eestimaalase jaoks rahulolu ning mugavustunde saavutamiseks oluline komponent.

Psühholoog selgitas seda öeldes, et korrastatus lõõgastab meid vaimselt ning on oluline jõu ja sisemise tugevuse allikas.

„Kontrollitunde omamine on üks teguritest, mis aitab kaasa meie vaimsele heaolule. Kord ja puhtus füüsilises ruumis võivad oluliselt suurendada üldist heaolu- ning rahutunnet. Paljud inimesed ütlevad, et kodu koristamine aitab neil ka oma mõtete ja tunnete maailma korrastada – seega on see puhas võit mitmes mõttes,“ ütles Habicht-Spriit. Ta kinnitas, et korras kodus saab palju paremini ka lõõgastuda.

Kuidas soovitab sisekujundaja kodust elu paremini korraldada?

Vastavalt uuringule „Kodune elu“ on iga viienda Eesti elaniku üheks peamiseks takistuseks koduse heaolutunde saavutamisel tunne, et ülesanded ja toimetused ei lõppe kunagi. IKEA Eesti sisekujundusosakonna juhataja Pedro Castro ütles, et arvestades, kui palju kodune keskkond inimesi mõjutab, on oluline otsida viise, kuidas sinna õnnetunnet lisada. Ta usub, et on olemas lihtsad sammud, mis aitavad tunda, et oled koduste ülesannetega järje peal ja tekitavad suurema rahulolu tunde.

Vabane üleliigsest

Neile, kes soovivad sel kevadel koduses keskkonnas muudatusi teha, kuid ei tea, kust alustada, on sisekujundajal nõuanne: „Esmalt vaata üle kõik oma asjad ja otsusta, mida päriselt veel vaja on ja millised esemed juba mõnda aega pole kasutust leidnud. Seejärel leia neile uus kodu. Seda on soovitatav teha vähemalt kord aastas, et vabaneda kasutult seisvatest asjadest nagu ilu- ja tervisetooted, riided ning muud väikesed esemed ,“ ütles sisekujundaja

Kasuta karpe ruumi säästmiseks

Järgmine samm on esemete sorteerimine funktsiooni või ruumi järgi ja seejärel sobivate hoiustamislahenduste otsimine. Kastid on selleks äärmiselt praktilised, sest võimaldavad korrastada asju riiulitel, sahtlites või köögikappides nii, et need võtavad vähem ruumi ja on vajadusel kergemini leitavad. See aitab luua ka harmoonilisema välimuse.. „Isegi kõige väiksemad esemed väärivad oma kohta. Hea mõte on hoiustada väiksemad esemed madalates või läbipaistvates karpides, et lihtsustada nende leidmist. Asjadele oma koha leidmisele aja eraldamine vähendab hiljem nende otsimisel tekkivaid negatiivseid emotsioone ja võimaldab harvemini või praktiliselt mitte kunagi koristada,“ ütles Castro.

Loo rohkem hoiuruumi

Muuda akende ja uste kohal olevad ebamugavad kohad riiuleid lisades hoiustamissõbralikuks. Kasutamata nurgast või isegi kaldus lae all olevast kitsast ruumist võib saada koht sahtlitega kummuti jaoks ning vaba seinaosa võib täiustada riiulitega. Ratastel käru on hea asi, mis tavaliselt sobib sinna, kuhu muu mööbel ei mahu. See loob rohkem hoiuruumi köögis, vannitoas või elutoas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena