Tuuli Roosma mõtskleb surma üle: mul on nii kahju, et meie kultuuris ei ole lahkunuga pikemat hüvastijättu

Värske ajakirja „Eesti naine“ kaaneloos räägib armastatud saatejuht Tuuli Roosma oma elust ja tegemistest ni ühel kui ka teiselpool ekraani.

„Mul on nii kahju, et meie kultuuris ei ole lahkunuga pikemat hüvastijättu. Üks sõbranna rääkis, kuidas peika suri ära ja ta varjas seda, ei andnud vajalikele instantsidele teada. Inimesed said käia paari päeva jooksul hüvasti jätmas. Kas nii võib? Ma teeksin ise samamoodi.“

Indoneesias on ka kultuur, kus inimest ei maetagi kohe pärast surma, vaid hoitakse palsameeritult kodus kuid, isegi aastaid. Neid kutsutakse haigeteks. Kogu selle aja jooksul suheldakse lahkunuga.

„See aeg on priiskavalt kauni matuse raha kogumiseks ja ettevalmistamiseks, aga ka aeg lahkumisega leppimiseks. Selle aja jooksul peab igaüks, kes lahkunuga seotud, suutma kõige täpsemini ja õrnemini sõnastada tunded, mida inimese surm temas esile kutsub. See on poeetiline ja ilus leina vorm. Mulle see meeldib.“

Loe täispikka intervjuud Tuuliga SIIT: KAANELUGU | Tuuli Roosma surmast kui elu osast: mul on kahju, et meie kultuuris ei ole lahkunuga pikemat hüvastijättu