Inflatsioon paneb proovile ka vaimse tervise. Kuidas end psühholoogiliselt toetada, et rahamuredega paremini toime tulla?

Keeruline majanduslik seis ja endiselt kõrged hinnad tekitavad mitmeid pingeid ning võivad kaasa tuua ka psühholoogilisi väljakutseid.

Kuigi nõuandeid säästmiseks, toidueelarve planeerimiseks ja üldiseks rahatarkuseks on palju, siis oluline on selle keskel ka iseennast kuulata. Mil moel rahast tingitud ärevusega toime tulla, selgitab psühholoog Elina Kivinukk.

Vaimne tervis ja majanduslik olukord on omavahel seotud ja seega võib vaimse tervise seisukord otseselt mõjutada raha kasutamist. Kui vaimne tervis hakkab mõjutama tööelu ja inimene peab võtma sageli haiguslehti, võib see vähendada ka sissetulekuid või enesehinnangut tööülesannetega tegelemisel.

Olukorras, kus sissetulek langeb ja majanduslik olukord on keeruline, võib muutuda sotsiaalne läbikäimine, mis omakorda annab hoogu üksildustundele. Piiratum eelarve paneb põntsu ka tervislikele valikutele, näiteks ravimite, vitamiinide, tervislikuma toidu või teraapia eest tasumisele. Praeguses ebakindlas olukorras joonistub see eriti tugevalt välja.

Näiteks hiljutises Prisma tellitud uuringust selgub, et 17% vastajatest hindab oma toimetulekut praeguses majandusolukorras halvaks (sh 4% väga halvaks) ning 28% inimestest arvab, et olukord muutub veel halvemaks. Lausa 61% küsitletutest teeb oma ostukorvi valikuid peamiselt hinna põhjal, 32,7% vastajatest peab hoolega oma ostusid kaaluma, ja 8% on sunnitud kas aeg-ajalt või tihti hinna tõttu soovitud ostudest loobuma.

Majanduslikult pingelisel perioodil tekitavad mõned olukorrad ka varasemast rohkem ärevust, näiteks arvete saamine või halveneva majandusolukorra kohta uudiste lugemine. Pole ka tavatu, et murekoorem hakkab und mõjutama.

Raha tekitab pingeid lähedastega

Raha tekitab pingeid nii paari-, pere- kui kogukonnasuhetes laiemalt. Keerulised ongi harjumuspäraste olukordade muutumine. Näiteks kui tähtpäevadeks ei saa eelistatud kingitusi teha või ei saa enam lastele lubada soovitud koolireisi.

Kuigi raha ei ole võimalik alati juurde tekitada, võib mõelda, kas saab enda mõttemaailma seoses rahasse suhtumisega muuta. Olulisel kohal on ka lastele rahulikult olukorra seletamine, et nad olukorda tasakaalukalt hinnata saaksid. Enda ringkonnas saab teha kokkuleppeid, millistel põhimõtetel raha kulutatakse (nt iga pereliige saab kordamööda endale väikese preemia lubada, mingite tähtpäevade puhul meisterdatakse ise kingitusi, restoranis käimise asemel külastatakse koos toidupoodi ja kokatakse ühiselt). Kasu on ka ühiste eesmärkide

seadmisest, kus säästmine on pere ühine eesmärk ja väikeste edasiminekute puhul tunnustatakse üksteist. See aitab inimesi liita ja ka tähelepanu liigselt survelt mujale juhtida.

Tunnete jälgimine aitab mõista

Tunnete küsimus on väga oluline, et märgata, kuidas raha ja/või selle puudumine paneb inimest tundma ja mis põhjustel. Rahaga võib seonduda erinevaid tundeid, nt süütunne, kui kulutatakse liiga palju. Või hirm ja ärevus, kui vaadata enda pangakontot või avada järjekordne arve. Raha puudumisega on tavaline ka häbitunne, kui on vaja abi otsida. Võib tekkida stress ja pinge sellest, et tuleb teiste eest hoolitseda.

Sellisel juhul tasub ümber raamistada enda mõtlemist seoses rahaga. Kui praegusel eluperioodil on raha vähe, siis sellel perioodil on ehk ka mingi eelis – näiteks õpid paremini süüa tegema, leiad poest hinnakampaaniate ajal eriti häid sooduspakkumisi või oled leidlikum kingituste tegemisel. Enda mõtte ümberraamistamine aitab vaadata saabuvat arvet kui meeldetuletust, mitte ebameeldivat kohustust ja selle eest saab tänulik olla.

Kuidas end psühholoogiliselt toetada, et rahamuredega paremini toime tulla?

• Õpi tundma enda „mustreid“ raha kasutamisel. Märka enda tundeid, kuidas millegi ostmine või ostmata jätmine emotsioone mõjutab. Lihtsalt tervita neid tundeid ja kinnita endale, et kõik tunded on sellises keerulises olukorras lubatud.

• Kui kipud üle kulutama, jaga muret lähedasega, aruta toimetulekuvõtteid. Sellest võibki sündida pikem tiimitöö, kellega arutada protsessi ja jagada, kui ostmiskäitumine on õnnestunult muutumas.

• Kui teed sageli oste spontaanselt, lükka ostmist järgmisele päevale või kasvõi paar tundi edasi – ilmselt märkad, et ostusoov on selleks ajaks leevenenud.

• Mõtle, kas saad soovitud rahakasutamisviisi siduda enda identiteediga – ehk soovid kulutada vähem, sest soovid olla lapsevanem, kes on heaks eeskujuks oma lastele või kes tahab jätta enda lastele veidi stardiraha? Ehk soovid olla selline sõber, kellele saab alati kindel olla, ka rahalises mõttes? Sellised identiteedipõhised põhjendused on tõhusad, et käitumist muuta.