„Kui ma Eestisse jõudsin, hakkasin esimese asjana õppima eesti keelt – arvan, et kui elada Eestis, tuleb osata rääkida eesti keelt,“ sõnas Ljubov Boiko. Eestisse saabus ta 2022. aasta märtsis oma viie õe ja nende laste ning oma 3-aastase pojaga. „Kodust ära tulla oli väga raske – paljud põgenesid ja ma ei saanudki aru, mis toimub. Alguses me sõitsime rongiga Lvivi ja siis otse Tallinnasse. Enne sõda töötas minu abikaasa Eestis, aga enne sõja algust tuli Ukrainasse puhkusele ning läks otse rindele. Seletasin oma pojale lapselikus keeles, miks isa meiega kaasa ei tule – isa peab jääma kaitsma meie kodu, kuhu tulid vargad. Mul oli raske talle seletada, miks me peame Eestisse minema. Otsustasin, et räägin pojale kõik nii nagu on, et ei hakka valetama. Alguses küsis poeg mu käest sageli, miks me ei saa isa juurde minna, miks isa ei tule? Mina ütlesin talle kogu aeg, et kodu pole turvaline ja isa on kodu kaitsja. Praegu ta muretseb ja ootab rahu täpselt nagu täiskasvanu. Mu abikaasa on hetkel rindel Bahmuti lähedal. Loodan väga, et ta varsti helistab mulle.“

Ljubov tahab väga lõpetada õpingud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning asuda siin tööle õena. „Ma loodan, et sõda ükskord lõppeb ja kõik kes tahavad, lähevad tagasi koju. Meie kodu on alles, aga sinna ei saa minna, seda piirkonda pommitatakse pidevalt.“

Tänavusel emadepäeva konverentsil võtsid sõna riigikogu liige Riina Solman, ämmaemand ja raseduskriisinõustaja Elina Piirimäe, Ukraina sõjapõgenik Ljubov Boiko, elumuutuse teinud endine sõltlane Merike Klemets, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Erki Tamm, Kaptenmajor Ingrid Mühling, luuletaja Doris Kareva ning lavastaja ja näitleja Lembit Peterson. Päeva modereeris Hannes Hermaküla. Emadepäeva konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, mis on alates 2012. aastast toonud emade ja isade teemadele tähelepanu. Konverentsi toetab Eesti Kirikute Nõukogu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid