„Sain emaks kaks aastat tagasi, olen väga õnnelik oma poja üle ning need, kes emad juba on, teavad kui oluline päev on emadepäev. Võib olla, kui oled ema olnud aastaid või aastakümneid, muutub see vähem eriliseks, kuid noore emana on see tõesti oluline.

Eile hommikul kui telefoni haarasin, olid sõbrannad saatnud juba kaunid fotod oma lillesülemitest, millega sooviti üksteisele head emadepäeva. Minul polnud aga midagi vastu saata. Põhjus on lihtne. Juba teist aastat, sel päeval, ei liiguta mu elukaaslane lillegi. See teeb mind lihtsalt kurvaks.

Elukaaslasele muidugi mainisin õrnalt, et oleks ilus, kui saaksin veidigi tähelepanu sel päeval, kuid mulle tundus, et ta nagu ei saanud aru sellest, miks see tema teha on. Mis on omamoodi solvav. Kuidas on teistel noortel emadel? Mida teie minu olukorras teeksite või tunneksite? Kas teen sääsest elevandi?“