Praegu aga pole elevusest enam väga midagi järel. „Olen stressis, väsinud, ärevil ja mis kõige hullem- kardan iga järgnevat tööpäeva. See on läinud juba nii kaugele, et ma ei puhka enam ka nädalavahetuseti välja, vaid mõtlen pidevalt tegemata asjadele ja sellele, mis mind uuel nädalal JÄLLE ees ootab.

Jah, tööd on palju, kuid hullem sellest on keskkond. Olen täiesti segaduses, mida teha. Kas lahkudagi ettevõttest, mis mulle näiliselt nii põnev tundus ja CV’sse hea märgi jätaks või nö. „süüa end sisse“?

Tekkinud olukorda kommenteerib põhjalikult tööpsühholoog ja arengunõustaja Taimi Elenurm: Hoiduda tuleks teistest eemale tõmbumisest või heitumisest