Igakuised päevad kestavad terve igaviku ja tunduvad nagu uputus? Loe, millal tasub muretseda

Igakuiselt naisi külastav menstruatsioon on nii loomulik, et keegi ei kipu väga juurdlema, kas sellega võiks olla midagi pahasti.

Kuna hemofiiliat teatakse haigusena, mis kimbutab enamasti mehi, siis peetaksegi naiste puhul igasugust veritsemist normaalseks. Põhja-Eesti Regionaalhaigla veritsushäirete õde Anete Rätto selgitab, mis on tegelikult okei ja mis mitte.

Vererohkete menstruatsioonidega naised tõdevad sageli, et sarnane probleem oli juba nende emal ja vanaemal ja võibolla õdedelgi, sestap peetakse seda paratamatuseks. Veritsusega seotud probleemid võivadki olla pärilikud, aga ka elu jooksul omandatud. Päritud veritsushäiretel on hüübimisfaktoreid puudutav geneetiline eelsoodumus. Kui suguvõsa naistel esineb vererohke menstruatsioon, siis võiks pöörduda arsti vastuvõtule täiendavaks kontrolliks. Ette muretseda siiski ei tasu, sest vererohkus ei pruugi tingimata olla põhjustatud veritsushäiretest.

Kui palju on liiga palju?

Menstruatsioonid on igal naisel erinevad ja võivad elu jooksul muutuda, seega asjaolu, et midagi on teistmoodi kui sõbrannadel või emal, ei anna põhjust muretsemiseks. Näiteks ei peagi menstruatsioonid käima nagu kellavärk ja väikesed tsüklinihked on paljudel naistel tavapärased, nii nagu ka kõhuvalu ja iiveldus. Üldiselt peetakse normaalseks menstruaalperioodi pikkuseks 24–38 päeva ning verejooksu kestuseks 4–8 päeva. Oluline on ka verejooksu tugevus – keskmine verekaotus päevas võib jääda vahemikku 5–80 milliliitrit, kuigi seda kogust on kodus silma järgi keeruline hinnata. Liiga vererohkeks loetakse verejooksu, mis kestab kauem kui seitse päeva ja mille puhul päevane verekaotus on suurem kui 80 milliliitrit. Ka suured vereklombid ei peaks olema tavapärased.

Selleks, et aru saada, kui palju on liiga palju, võib esitada endale kontrollküsimusi:

- Kas kasutad päevade ajal topelt kaitset, korraga nii tampooni kui sidet?

- Kas pead päevade ajal sidemeid vahetama sagedamini kui kahe tunni tagant?

- Kas oled märganud suuri, vähemalt kaheeurose mündiga võrreldavaid verehüübeid?

- Kas oled pidanud päevade ajal korduvalt vahetama riideid või voodipesu lekete tõttu?

Millal peaks pöörduma meediku poole?

Kui vastasid eeltoodud küsimustele jaatavalt, siis tasub kindlasti arstiga konsulteerida juba kasvõi seetõttu, et päevad ei tohiks meie elu päris üle võtta. Samuti on oluline pöörduda arsti poole täiesti tsükliväliste verejooksude korral, et välistada rasedused ja põletikud. Mõnikord põhjustavad tsükliväliseid verejookse ka healoomulised kasvajad. Arsti konsultatsioon on vajalik kui päevade kestus on 10 või rohkem päeva järjest, vererohke ja kui esineb ka tsükliväliseid määrdumisi, sest need võivad viidata hüübimisprobleemidele.

Veritsushäired omakorda võivad põhjustada luu-, lihaskonna ja liigeste verejookse, olla nii spontaansed kui tuleneda vigastustest või traumadest. Sestap on oluline saada kindlus ja teadmine, kas ravi on vajalik. Veritsushäire kahtluse korral on oluline mõelda hoolikalt läbi, kas ja kui palju on olnud varasemalt probleeme veritsusega. Sellisteks probleemideks võivad olla näiteks ninaverejooksud, mis ei taha lõppeda, raseerimise sisselõikamisega kaasnev pikem veritsus, mis nõuab plaasterdamist või suurte sinikate ilmumine ühegi trauma või muljumiseta.

Veritsushaiguse kahtluse korral saab rohkem informatsiooni kodulehelt hemofiiliapaev.ee, samuti vastavad meedikud veritsustega seotud küsimustele Maijooksu hemofiiliatelgis, laupäeval, 18. mail Tallinna Lauluväljakul.