30ndates naine praegusest kohtingukultuurist: mis nõme komme see meestel on? Miks keegi ei pinguta enam?

Meile kirjutas 32aastane Katre, kes on viimased kolm aastat vallaline olnud ja selle aja jooksul nii mõnelgi kohtingul käinud. Talle on silma hakanud, et meestel on tekkinud kindel arusaam esimesest kohtingust ja tema meelest on see liiga väike pingutus.

„Nende aastate jooksul, mis ma hetkel olen vallaline olnud, olen märganud, et mehed on muutunud mugavaks ja ei soovi enam eriti pingutada. Saad Tinderis kellegagi jutule, räägite mitmeid nädalaid, oled juba kõvasti oma aega sinna alla pannud ja siis mees kutsub sind jalutama. JALUTAMA! Tuleb kohale ka nii, et kaks kätt on taskus, isegi mitte pisikese lillekimbuga.

See tundub minu jaoks kuidagi nii... kombetu. Eriti, kui on juba mõnda aega suheldud. Oleks siis, et üks õhtu hakkate kirjutama, te kumbki ei ole erilist kirjutaja-tüüpi ja siis lepite kokku, et järgmisel päeval kohtute, et näha, kuidas te klapite. Aga kui on juba nädalaid suheldud ja siis mees kutsub ainult jalutama, mitte isegi kohvile, siis see on ikka tõsiselt nõme. Võiks ju ometi rohkem pingutada, mida me siin kogu aeg jalutame! Ei pea ju kallile õhtusöögile kutsuma kohe esimesel kohtumisel, aga natukene rohkem pingutust ei ole palju palutud. Jaluta oma koeraga kui tahad!“

Lugejad, rääkige kommentaarides kaasa, mida te sellest arvate, kui esimesel kohtumisel kutsub mees jalutama?