Asi, mida meie sõbrad ja perekond ei näinud ning mille nägemiseks ka mul endal pikalt aega läks, oli see, et ma ei olnud seal abielus just emotsionaalselt turvalises kohas. Mu eks ei olnud kunagi inimene, kes minusse usuks, kes mind mõistaks ja kes mind aitaks, kui mul seda vaja peaks minema. Ta ei toetanud mind rasketel aegadel, ma pidin need ise kuidagi üle elama ja kui ma millegagi hakkama ei saanud, hakkas ta pigem tänitama kui lohutama.