Uuring: eestlased pole nõus kõrgete hindade kiuste oma lemmikpoest ja lemmikbrändist loobuma

Äsja toimunud kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint korraldatud kaubanduskonverentsil Baltic Retail Forum 2024 tutvustas Nielsen IQ äriarendusjuht Erlend Villems uuringutulemusi. Selgus, et kui eestlased üritavad sarnaselt lätlastele ja leedukatele ostudelt raha säästmiseks hoida silma peal allahindlustel ja osta vaid vajalikke tooteid, siis ollakse vähem altid asendama täna ostetavad kaubad soodsamate brändide toodanguga või minema allahindluse tõttu teise poodi.

82% uuringus osalenud eestlastest märkis, et ostlemisel raha säästmiseks lõikavad nad kasu allahindlustustest, 72% soetavad vaid vajalikke tooteid ning 55% üritavad osta tooteid suuremates pakendites. Kui viimast säästunippi kasutatakse lõunanaabritest rohkem, siis ei kipu siinsed tarbijad hinna tõttu liialt oma harjumusi muutma – veidi üle poole vastajatest märkis, et nad käivad allahindluste tõttu tavapärasest erinevas poes (Lätis 65%, Leedus 63%) ning vaid 45% otsustavad soodsamate brändide kasuks (Läti 61%, Leedu 56%).

Niisamuti pole Baltikumis veel kuigi levinud realiseerimistähtaja lähedal olevate toodete soetamine, kuid samas on vähenemas raiskamine. Kui vastajatelt uuriti, milliseid muutuseid on nad viimase 12 kuu jooksul oma käitumises teinud, toodi peamiselt välja säästvad harjumused. „41% vastajatest ütlesid, et nad üritavad toitu vähem raisata. Teiseks üritatakse elada tervislikumat elu. Kolmanda punktina toodi esile taaskasutus.

See kõik moodustab sellise terviku, kus inimesed järjest rohkem hoolivad endast, keskkonnast ja elustandardist,“ rääkis Villems. See, kust ja kui tihti inimesed kaupa soetavad, on viimastel aastatel püsinud võrdlemisi sarnane. „Eesti puhul näeme, et kõige suurem osakaal on suurtel supermarketitel,“ kommenteeris ta ja märkis, et aasta jooksul on suured poed ka turu keskmisest rohkem kasvada suutnud.

Poes käivad eestlased keskmiselt 13,7 korda kuus, e-poodidest sooritatakse keskmiselt 1,9 ostu kuus. Kui poes käidud kordade hulk on sama kui 2021. aastal, siis e-poe ostude hulk on tõusnud enam kui kahekordseks. Viimastel aastatel igapäevaelu mõjutanud kõrge inflatsioon ja tõusvad hinnad on oma mõju avaldanud ka sellele, milliste kaupade eest ollakse nõus maksma ning mis jäetakse riiulile.

Näiteks tõusid 2023. aasta võrreldes eelneva aastaga ligi veerandi võrra lemmikloomakaupade hinnad, mistõttu langesid ka kategooria müüginumbrid enam kui 13 protsenti. Pea viiendiku tõusid ka enesehoolduskaupade hinnad, millega kaasnes enam kui 11-protsendiline langus müügis. Eelneva kõrval on näha ka tooteid, mille puhul olid tarbijad nõus hinnatõusu vastu võtma. Näiteks tõusid snäkkide hinnad 17%, müük langes aga vaid 2,5%. Sarnaseid näitajaid on näha ka värske toidu, külmutatud toidu ja piimatoodete kategooriates.

Kommenteerides üldist majandusolukorda ja tarbijakäitumist, viitas Villems, et näha on normaliseerumise märke. „Näeme, et kõik jooned hakkavad natuke ülespoole minema. Inimesed kulutavad natuke rohkem väljas lõbutsemisele, väljas söömisele ja kodule. Nende inimeste hulk, kes ütlesid, et neil üldse vaba raha pole, on langemas,“ lisas ta.