Head lastekaistsepäeva! Millised on levinuimad lastenimed Eestis ja millal on sündinud kõige rohkem lapsi?
![](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/d8da76c5-3405-4211-b5f0-08fe437532e4.jpg?noup&w=1200&h=711)
Täna tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti analüütikud toovad sel puhul teieni põnevaid fakte 0–17-aastaste Eesti elanike kohta.
2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 267 879 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,5% kogu rahvastikust.
Eestis on poisse 6665 võrra rohkem (kokku 137 272) kui tüdrukuid (130 607).
Kõige rohkem elab Eestis 13-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aastaseid.
Kõige suurem hulk lapsi peab sünnipäeva 27. juunil ja 8. augustil – neil päevil on sünnipäev 865 lapsel.
Kõige levinum poisslapse nimi on Rasmus (1826) ja tüdruku nimi Sofia (1960).
Kõige rohkem lapsi (27%) on sündinud suvekuudel. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25% ning talvel 23% lastest.
Kõige suurem on laste osakaal väikelinnades, täpsemalt 25%. Maapiirkonnas moodustavad kuni 17-aastased 19% kõikidest elanikest, linnades samuti 19%.
Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,6% rahvastikust. Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,4% kogu rahvastikust.
Eesti keelt räägib emakeelena 70% Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeeleks 66%-l.
75% lastest on eestlased. Seda on 7 protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68%).