Head lastekaistsepäeva! Millised on levinuimad lastenimed Eestis ja millal on sündinud kõige rohkem lapsi?
Täna tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti analüütikud toovad sel puhul teieni põnevaid fakte 0–17-aastaste Eesti elanike kohta.
2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 267 879 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,5% kogu rahvastikust.
Eestis on poisse 6665 võrra rohkem (kokku 137 272) kui tüdrukuid (130 607).
Kõige rohkem elab Eestis 13-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aastaseid.
Kõige suurem hulk lapsi peab sünnipäeva 27. juunil ja 8. augustil – neil päevil on sünnipäev 865 lapsel.
Kõige levinum poisslapse nimi on Rasmus (1826) ja tüdruku nimi Sofia (1960).
Kõige rohkem lapsi (27%) on sündinud suvekuudel. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25% ning talvel 23% lastest.
Kõige suurem on laste osakaal väikelinnades, täpsemalt 25%. Maapiirkonnas moodustavad kuni 17-aastased 19% kõikidest elanikest, linnades samuti 19%.
Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,6% rahvastikust. Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,4% kogu rahvastikust.
Eesti keelt räägib emakeelena 70% Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeeleks 66%-l.
75% lastest on eestlased. Seda on 7 protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68%).