Oled nüüdseks jõudnud põhjusteni, mis meeleolukõikumisi on tekitanud?

Need juurpõhjused on hormoonid, naiseks olemine. Ega ma siin midagi muud olegi välja kaevanud. Sellega paraku ongi nii, et ümberringi võib kõik olla päikesepaisteline, soe, ilus, tore ja vastuvõetav, aga kui sa ärkad hommikul üles, siis… Sa ei saa sinna mitte midagi parata, et sul ongi nii energia kui ka tuju nullis – hoolimata sellest, et kõik on ümberringi väga hästi.

Praegu juba teades, kuidas ma inimesena funktsioneerin, on mul väga palju kergem selle kõigega hakkama saada. Kas või endale sisestades, et kõik läheb mööda. Et see on lihtsalt paratamatus, et sa praegu ennast niimoodi tunned, ja sellepärast ei tasu veel lusikat nurka visata.

On sul midagi olulist jäänud ka tegemata põhjusel, et sa lihtsalt ei suuda?

Tegelikult ei ole. Oma kohustused olen ma täitnud. Ainult et need asjad tulevad mul sellistel momentidel raskemini. Pean 90 protsendi asemel andma endast 150 protsenti, et mingi asi saaks tehtud või lõpuni viidud. Eks see tuleb ka minu iseloomust – kui on lubatud, tuleb asi ära teha ja korrektselt. Iseendale ma allahindlust ei tee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid